Marutaud tuleb likvideerida inimeste ohutuse tagamiseks

Rebaste ja kährikute arvukus Eestis on
viimastel aastatel kasvanud. Väidetavalt peaks nende arvu Eestis reguleerima
marutaud, vaatamata sellele, et tegu on ravimatu haigusega, millesse sureb
maailmas üle 50 000 – 60 000 inimese aastas.

Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Haigus levib peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava, kirjutas Maaleht.

Võimalik, et nakatutakse ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (mõningatel andmetel isegi kuni 15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Nakatumist ei osata kahtlustada ning abi saamiseks arsti poole ei pöörduta.

Kliiniliste tunnuste ilmnemisel inimest enam aidata ei saa, sest haigusel ravi puudub. Nakatumine toimub ka organite siirdamise teel. Ettevaatlik tuleb olla reisidel nakkusohtlikku piirkonda. Pureda saades koeralt, nahkhiirelt või mõnelt teiselt vastuvõtlikult liigilt, tuleb koheselt pöörduda arsti juurde.

Kuna inimese marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti poole pöördumisi. Loomahammustused on näitaja, mille alusel võib kahtlustada puretud inimese nakatumist marutõve viirusega ning võimaldab kiiresti alustada marutõve vastase vaktsineerimisega inimelu päästmise eesmärgil.

Läbi aastakümnete on loomahammustustega arsti poole pöördunute arv aastas olnud 2500 kuni 4400, mis näitab, et arstiabi vajanud loomapuremisi on aastas iga 10 000 elaniku kohta olnud 19 kuni 33. See on väga suur arv, sest iga juhu taga võis peituda ohtlik marutõbi. Kõiki loomahammustustega inimesi ei ole vaja marutõve vastu vaktsineerida. Keda vaktsineerida ja keda mitte, seda otsustab arst ohuseisundi hindamise alusel.

Aastatel 2000-2007 on loomahammustustega inimestest puremisjärgselt vaktsineeritud marutõve vastu 23,0-48,7%. Arvestades marutaudi epideemilist levikut Eesti loomapopulatsioonis, on arstid vaktsineerinud tõenäoliselt marutõve viirusega nakatunud loomapuretud inimesi.

Kuna vaktsineerimist on tehtud hoolega, siis ei ole imestada, et pärast 1986. aastat ei ole Eesti elanikel marutõve juhte esinenud. Viimasest faktist ei saa teha aga väärjäreldust, et marutõbi ei ohusta enam inimesi ja marutaudi leviku piiramine meie metsloomapopulatsioonis pole enam vajalik.

Maailmas on üle 90% inimestel esinevatest marutõvejuhtumitest on põhjustatud kodulooma (tavaliselt koera) puremisest. Kuigi Eestis on koerte ja kasside vaktsineerimine kohustuslik, ei täida seda nõuet kaugeltki mitte kõik loomaomanikud. Aastatel 2000 - 2007 diagnoositi marutaudi 209-l koeral ja kassil. Viimase seitsme aasta jooksul on marutaudi osas uuritud kokku 5450 looma, neist positiivseteks on osutunud 41%.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.