Raudsepp: turul peavad olema ka tootjale kasumit mittetootvad ravimid

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepa
sõnul koondatakse Euroopas jõude, et motiveerida ravimitootjad suure
kasumlikkusega ravimite kõrval turule tooma ka ravimeid, mis kasumlikud ei ole.

Kui ravimit ajutiselt turul ei ole, siis ilmselt on selle põhjuseks erinevad tootmis- või müügiraskused. Kui aga ravimit ei ole püsivalt müügil, siis on see Raudsepa sõnul tavaliselt juba tootjapoolne kavatsuslik otsus mitte taotleda müügiluba või mitte panna müügile kehtiva müügiloaga ravimit. Ravimi absoluutne puudumine turult viitab reeglina sellele, et tootjal puuduvad igasugused majanduslikud huvid vajalikke ravimeid arendada.

Ravimiameti peadirektori sõnul annab ravimile müügiloa liikmesriigi ravimiamet või Euroopa Komisjon pärast asjakohast ekspertiisi ja hinnangut. „Müügiloa saab aga välja anda ainult siis, kui ravimitootja on seda taotlenud. Kui ta seda ei taotle, siis ei ole riikidel mingeid vahendeid neid sundida,“ ütles Raudsepp.

Ravimituru muudavad ravimitootja jaoks mitteatraktiivseks eelkõige turu suurus, erinevad hinnaga seotud küsimused ning paralleelimport ja – eksport. Raudsepp lisab, et väikese turuga kaasneb ilmselgelt ka keeleküsimus: „Väikeseks riigiks olemine koos oma unikaalse keelega on luksus, mille eest tuleb maksta.“

Ravimitööstusel ei ole kohustust ravimit kõikides riikides kättesaadavaks teha, mis tähendab, et tootjal on õigus valida riiki ja seeläbi ka patsienti, kes ravimit saab. “ Euroopa Liidu õigus toetab täielikult ravimitootja otsustusõigust turgude valimisel,“ nendib Raudsepp. Ta hoiatab: „Kui ravim pole kättesaadav, võib inimene hakata seda interneti kaudu otsima ning sel juhul ei taga talle keegi tellitud toote toimet, kvaliteeti ja ohutust.“ Samas, nii öelda erandkorras hangitud ravim on soodustusest vaba ja seega suure tõenäosusega hinna poolest üsna kallis. „Ravimiametil on siis kahjuks vähe võimalusi olukordi lahendada, ka juba olemasolevaid võimalusi on keeruline rakendada.“

Seni on riigid ravimi kättesaadavuse probleemi lahendamiseks tootjaid motiveerida püüdnud. Samuti nähakse lahendina paralleelimporti, paljukeelsete pakendite lubamist ja erandeid ravimiinfot puudutavates keelereeglites. Raudsepp viimast siiski õigeks ei pea: „Ravimiinfo peaks olema emakeelne, et ravim oleks inimese jaoks turvaline tarbida.“ Lisaks on riigid rakendanud soodusravisüsteeme motiveerides nii ravimitootjaid. Ka apteekrite motiveerimine ise ravimeid valmistama, oleks panus nende kättesaadavuse paremaks tagamiseks.


Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.