Käsimüügiravimeid on plaanis müüma hakata ka internetiapteekides

Ravimimüük internetiapteekides on tänaseks
juba käivitunud näiteks farma24 näol, mis on veebipõhist ravimimüüki teinud juba
viimased paar aastat. Retsepti- ja käsimüügiravimeid veebiapteegis aga müüa
ei saa, sest Eesti seadused seda ei luba.

Vandeadvokaadi ja ravimiõiguse spetsialisti Ants Nõmperi sõnul plaanitakse tulevikus lubada käsiravimite postimüük ja interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerpostiga. Samamoodi kavatsetakse seadusega lubada üldusele suunatud ravimireklaam internetis.

Eesti eeskujudeks seadusemuudatuste tegemisel saavad olema peamiselt Saksamaa sarnased kaasused. Näiteks toob advokaat Hollandi veebiapteegi DocMorrise juhtumi, kus firma püüdis Saksamaa turul oma ravimeid müüma hakata. Saksamaa nõusolekut oma turule sisenemiseks ei andnud ja DocMorris andis Saksamaa kohtusse. „Kui me räägime, et Euroopas peaks kehtima kapitali vaba liikumine, siis selle juhtumi näitel võime öelda, et alati see kahjuks ei kehti,“ nentis Nõmper. Euroopa Kohus rahuldas DocMorrise kaebuse ning Saksamaa oli sunnitud oma seadused üle vaatama ja muutma.

Liikmesriigil on õigus keelata nende ravimite internetikaubandust, millel ei ole liikmesriigis müügiluba. Samuti on õigus keelata retseptiravimite veebikaubandust. Samas ei ole Ants Nõmperi sõnul ühtki mõistlikku argumenti keelamaks käsimüügiravimite netikaubandust.

Ravimiseaduse eelnõu näeb ette, et ühel üldapteegil võib olla üks internetiapteek ja selle veebilehe aadress peab sisaldama nimetust „apteek“ koos vastava apteegi nimega. Internetiapteegi märge kantakse vastava apteegi tegevusloale.

Tegevuskohaks loetakse e-kaubanduse korral veebilehe aadress, mis tähendab, et veebilehel peab üleval olema kaubandustegevuse seaduses sätestatud informatsioon. Isik, kes soovib tegeleda e-kaubandusega, esitab registreerimistaotluse asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Tingimuste mittevastavus võib advokaat Nõmperi sõnul tuua kaasa rahatrahvi kuni 50000 krooni ulatuses.

Apteegi veebileht peab olema ainult ravimite müügikohaks ning ilutooteid vmt seal müüa ei tohiks. Apteegi kohta tohib olla ainult üks veebidomeen. Reklaami netiapteegis olla ei tohi, see ei käi aga infolehtede ja ravimite hindade kohta.

Internetiapteekide omanikel, aga sealt ostjatel, tasub silmas pidada, et tarbijal on alati õigus ravimi kohta lisainfot küsida, näiteks selle kohta, kuidas üks või teine ravim omavahel sobivad jne. „Kui veebiapteek nõustamiskohust täita ei suuda, siis ei tohiks ta valdkonnaga ka tegelema hakata. Kui neti kaudu ravimeid müüakse, siis peab veebiapteegi proviisor ka 24 h tasuta infoliinil olemas olema,“ rõhutab advokaat.

Tarbija võib sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul. Taganemisõigust ei ole, kui üle on antud asi, mis on valmistatud, arvestades lepingupooleks oleva tarbija isiklikke vajadusi.

Nõmper lisab, et eelnõu ei ole veel reformunud ja hetkel on tegemist vaid seadusega seonduvate mõtetega, mis peaks aga hakkama ellu rakenduma juba tuleval aastal.


Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.