Sümpaatilise närvisüsteemi (osa perifeersest ehk väljaspool aju paiknevast närvisüsteemist) kasvaja neuroblastoom on levinumaid pahaloomulisi kasvajaid lastel ning kõige levinum imikute vähkkasvaja. Neuroblastoom on tahke kasvaja, mis võib tekkida igal pool, kuhu sümpaatiline närvisüsteem ulatub – kaelas, rinnus, kõhus -, kõige sagedamini saab see aga alguse neerupealisest. Neuroblastoom avastatakse enamikul juhtudel metastaatilises staadiumis, vahendas Eesti Geenikeskus Science Newsi.
Mitmeid USA, Itaalia ja Belgia uurimisgruppe kaasanud teadusprojektis analüüsiti ligi 6000 SNP-d ehk ühenukleotiidset polümorfismi (variatsioon DNA elementaarlülis) 20 perekonnas, kus oli mitu neuroblastoomiga lähisugulast. Kõige rohkem leiti neuroblastoomiga seostuvaid ühenukleotiidseid muutusi ALK-nimelises geenis, mis on onkogeenina uurijatele varemgi silma jäänud - seoses kopsuvähi ja lümfoomidega. Peaaegu kõik avastatud ALK mutatsioonid suurendavad sellelt geenilt kodeeritud valgu aktiivsust, see aga tähendab head ravimsihtmärki: oluliselt kergem on leida valgu toimet takistavat kui seda aktiveerivat ravimit.