Peaproviisor: Kui apteek ei ole tervishoiuasutus, mis ta siis on?

Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv
tuletas hiljutisel Äripäeva ravimiseminaril meelde, et vaatamata Eesti
tervishoiusüsteemi parimale hinna-kvaliteedi suhtele Euroopas, oleme
tervisenäitajatelt viimaste hulgas. „Seost elulemuse vähenemise ja apteekrite
tegevuse vahel ei ole tuvastatud, mis ei tähenda, et see puudub,“ tunnistas
Sarv.

Olulisi probleeme on ravimite väljastamisega. Kui eelmisel aastal väljastati neid Eestis ligi 2,6 miljardi krooni eest, siis WHO hinnangu kohaselt ei täitnud 2/3 ravimeist oma eesmärki. „Kas see tähendab, et umbes 1.7 miljardit on läinud tühja?“ küsis Sarv. Lisaks jäi realiseerimata 30 kuni 50% arstide poolt väljastatud retseptidest. „Haigekassale on see number ilmselt hea uudis, patsiendi jaoks ühest küljest hea, teisest küljest halb - sõltub potentsiaalsest ravimist,“ arutles proviisor naljaga pooleks.

Põhjuseid, miks ravimid oma eesmärki ei täida, võib Kaidi Sarve sõnul olla mitmeid: „Võimalik, et on valitud diagnoosiga sobimatu ravim või on selle ravimi kasutamine väär, näiteks liiga harv või liiga sage.“ Põhjusteks võivad olla ka ravimi vale kasutamisviis ning ravi katkestamine.

Proviisor rõhutas, et ravimivaldkonna peamiseks probleemiks ei ole mitte ravimite kvaliteet ja nende kättesaadavus, vaid õige kasutamine. „Võtmeroll on siin just ravimi väljastajal,“ kinnitas ta. Suur osa patsientidest ei kasuta ainult üht ravimit. „Mitme ravimi kooskasutamine eeldab nende farmakoloogiliselt ja biofarmatseutiliselt pädevat kombineerimist,“ ütles Sarv ja lisas, et sellised teadmised ja pädevus on siiski ainsana proviisoril.

„Ravimite mõistlikuks kasutamiseks peab usaldusväärne teave olema vajalikul määral kättesaadav. Inimesel peab olema piisavalt teavet raviviisi tõhususe ja ravimiga seotud ohtude kohta“ rõhutas Apteekrite Liidu peaproviisor.

Mis Eesti apteekreid ees ootab, sõltub Sarve sõnul suuresti ravimiseaduse eesolevatest muudatustest. Ühe uuendusena nähakse apteegi pidamise kergendamist väikese elanike arvuga piirkondades.

Apteegivõrk on viimase kaheksa aasta jooksul suurenenud ligi saja esinduse võrra. „Kui 2000. aastal oli meil 3325 elanikku ühe apteegi kohta, siis täna on neid üle 2500. See tähendab, et inimeste juurdepääs apteekidele peaks olema paranenud,“ ütles Sarv. Linnadesse tuleks apteeke juurde, maapiirkondade osas aga otsest lahendust Sarve sõnul näha ei ole. „Siin peaksid omavalitsused appi tulema ja õla alla panema, aga kahjuks puudub neil selleks suurem huvi,“ lisas ta. Erinevalt arstidest ja õdedest apteegid Euroopa Liidu struktuurfondidest toetusi ei saa. „Kui apteek ei või olla tervishoiuasutus, mis ta siis on?“ küsis Sarv.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.