Autor: Triin Tabur • 1. september 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Peaproviisor: Kui apteek ei ole tervishoiuasutus, mis ta siis on?
Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv
tuletas hiljutisel Äripäeva ravimiseminaril meelde, et vaatamata Eesti
tervishoiusüsteemi parimale hinna-kvaliteedi suhtele Euroopas, oleme
tervisenäitajatelt viimaste hulgas. „Seost elulemuse vähenemise ja apteekrite
tegevuse vahel ei ole tuvastatud, mis ei tähenda, et see puudub,“ tunnistas
Sarv.
Olulisi probleeme on ravimite väljastamisega. Kui eelmisel aastal väljastati neid Eestis ligi 2,6 miljardi krooni eest, siis WHO hinnangu kohaselt ei täitnud 2/3 ravimeist oma eesmärki. „Kas see tähendab, et umbes 1.7 miljardit on läinud tühja?“ küsis Sarv. Lisaks jäi realiseerimata 30 kuni 50% arstide poolt väljastatud retseptidest. „Haigekassale on see number ilmselt hea uudis, patsiendi jaoks ühest küljest hea, teisest küljest halb - sõltub potentsiaalsest ravimist,“ arutles proviisor naljaga pooleks.
Põhjuseid, miks ravimid oma eesmärki ei täida, võib Kaidi Sarve sõnul olla mitmeid: „Võimalik, et on valitud diagnoosiga sobimatu ravim või on selle ravimi kasutamine väär, näiteks liiga harv või liiga sage.“ Põhjusteks võivad olla ka ravimi vale kasutamisviis ning ravi katkestamine.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!