Lampjalad viivad liiga tihti ortopeediakabinetti

Ortopeediakabinetti pöördutakse tänapäeval
kõige sagedamini lampjalgsuse tõttu, võiks öelda, et isegi liiga paljudel
kordadel, kirjutas Virumaa Teataja.

Arsti-ortopeedi Aili Haameri sõnul on lampjalgsuse puhul tegemist tsivilisatsioonihaigusega. «Seal, kus inimesed käivad ainult paljajalu, esineb seda väga harva,» tõdes Haamer.

Ülekaalulisus on üks teguritest, mille tagajärjel võivad lapsel lampjalad tekkida. «Laps on priske ja jalad vajuvad x-i. Ja kui juba on x-jalad, on soovitatav vahetada tavaline jalats ortopeedilise jalatsi vastu ning lisaks kanda ka tallatugesid,» soovitas Haamer.

Ta lisas, et nii fikseerib hüppeliigese ja jalad kasvavad otsemaks.

«Muidugi peab vilunud silmaga vaatama, sest näiteks kolmeaastased lapsed on füsioloogiliselt natuke x-jalgsed. Vanasti ei hakatudki lapsele mingeid tallatugesid andma enne kolmeseks saamist. Aga kui me näeme varem, et on ülearu deformatsioon ega jää füsioloogia piiridesse, siis mõnele tuleks tallatoed ka varem määrata,» selgitas arst-ortopeed.

Samas tunnistas Haamer, et oluliselt vajalikku ravivõimlemist on praegusel ajal minimaalselt, sest see tundub lapsele pealesunnitud.

Ülisiledaks lihvitud, ainsagi konaruseta põrandad ongi tegelikult kurjajuur.

«Kui jalg on viltu vajunud, siis sileda põranda peal vajub ta veel rohkem viltu,» rääkis ortopeed paratamatusest, sest neid, kes arsti juurde juba kaebustega jõuavad, näeb ta ikka väga palju.

Lampjalgsuse ennetamiseks ei ole paremat ravi kui suvel paljajalu käimine. Kõige ideaalsem pidi olema paljajalu rukkikõrres jooksmine, mis paraku on enamikule lastest tänapäeval kättesaamatu, lausus Haamer ning täpsustas, et see ongi sunnitud ravivõimlemine.

Varbad tuleb kõverasse tõmmata, et saaks edasi liikuda - vabalt astuda ei saa, sest valus on. Seepärast võikski lapsel ideaalis vähemalt suvel olla jooksmiseks kruusarada, mis tallaalust natuke torgib.

«Kui täiskasvanul hakkab jalavõlv vajuma, ega siis ainult labajalad valuta. Lampjalgsus võib puusadeni valu anda - valutavad põlved, valutab alaselg,» kirjeldas Haamer sümptomeid, mis täiskasvanud inimesel esinevad.

Tihtipeale on selliste kaebustega patsiendil vaja kõigest tallatugesid, et jalavõlv õigesse asendisse panna ja jala põhiosa korrigeerida, ning elu läheb kohe kergemaks.

«Kes tuleb minu juurde põlvevaluga, sellel vaatan esimese asjana labajalad üle,» tutvustas Haamer oma tööd.

«Täiskasvanul lampjalga ikka välja ei ravi. Isegi mitte opereerides, seda on juba 200 aastat proovitud, aga tulemusi ei ole saavutatud. Suure varba kondioperatsiooniga saab küll korraliku jalatsi jalga, aga jalga tuleks ikkagi toestada,» märkis ortopeed.

Laste puhul on teisiti, neid saab ravivõimlemisega aidata, vähemalt nii kaua, kui nad kasvavad.

Lampjalad

• Alati ei pea lampjalg olema valulik. Kaebusteta on lampjalgsus tavaliselt siis, kui selle põhjuseks ei ole haigus, vaid välja kujunemata tallavõlvid, sest lapsed sünnivad lampjalgadega ja pöiavõlv kujuneb välja 12. eluaastaks.

• Haigusest tingitud lampjalgsus avaldub peamiselt valuna. Kuna muutub jala toetuspind, siis jalajälg on tavalisest laiem.

• Lampjalgu on võiamlik diagnoosida juba välisel vaatlusel ja kõnnakul. Eristatakse elastset ja jäika lampjalga. Lisaks vajalik teha röntgenfilmid, mis näitavad pöialaba luude ja liigeste seisundit.

Allikas: www.inimene.ee

Lisa kommentaar

  • Ketlin Beljaev

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.