Südamepuudulikele oma kabinet

Septembris avatav erikabinet aitab haiglast
vabanenud patsientidel võimalikult hea tervise juures püsida

Keegi ei usu, et südamepuudulikkuse (SP) prognoos on sama kehv kui vähkkasvaja puhul, nentis Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Tiina Uuetoa.
Ometigi aitab 18 uurimuse metaanalüüsi andmetel patsientide mitmekordset hospitaliseerimist oluliselt vähendada haiglast väljakirjutamisel saadav tegevus- ja raviplaan ning hilisem toetus ja hooldus.
Just sellest lähtuvalt on Ida-Tallinna Keskhaiglal plaanis septembris avada südamepuudulikkuse kabinet.
Põhirõhk saab olema õdede tööl, kes hakkavad patsiente iseseisvalt vastu võtma ning neid oma tervise alal koolitama. “Kabineti mõte on harjutada südamepuudulikkusega patsiente kohal käima ja õppima haigustunnuseid jälgima,” sõnas Uuetoa.
Tema sõnul oldi mujal maailmas alguses väga skeptiline kabineti kasuteguri suhtes, aga nüüdseks on selgunud, et ainuüksi regulaarselt kontrollis käimine vähendab patsiendi depressiooniskaalat, selgitas Uuetoa.
Hiljuti avaldatud uurimusest selgus, et depressiooniskaalal on vähihaigete ja südamepuudulikkusega patsientide indeksid sarnased. “Jälgitud haige elab paremini, kui isevoolu toimiv haige, keda arst näeb kaks korda aastas.“
Südamepuudulikkuse ravi võiks juba praegu olla paremate tulemustega, kui arstid rakendaksid rohkem ravijuhistel põhinevat ravi, viitas Uuetoa hiljuti European Heart Journalis avaldatud uuringule, kust selgus, et vaid 32% kardioloogidest loeb ravijuhised. Samas ei loe enamik sisearste-geriaatreid ravijuhtnööre ega lähtu nendest kroonilise SP ravimisel.
Uuring näitas, et kõik arstid alakasutavad ravijuhiste soovitusi olukorras, kus SP-patsiendi seisund halveneb – kardioloogid on küll kõige paremini koolitatud, kuid ka nende hulgas esineb ravijuhistele mittevastavat ravi ja diagnoosi vigu.
Samas kasvab pidevalt südamepuudulikkusega haigete arv ning sellega seotud ravikulutused. Seega peaks südamepuudulikkuse ravi ja hoolduse asjatundlikult organiseeritud süsteem Uuetoa hinnangul parandama SPga haigete sümptomeid ja vähendama hospitaliseerimiste arvu ning suremust.
Südamepuudulikkus on eelkõige vanemate inimeste haigus, selle all kannatab 10% üle 70aastastest inimestest.
Haigus tekib, kui süda ei suuda pumbata vereringesse sellist vere hulka, mis rahuldaks organismi vajadused.
Kliinilise sündroomina iseloomustab südamepuudulikkust vähenenud vatsakeste jõudlus, füüsilise koormuse talumatus, arütmiate suurenenud esinemissagedus ning kõigega kaasnev paratamatult lühem eluiga.

Lisa kommentaar

  • Triinu Laan

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.