Vähk on arvatust veelgi keerulisem

Inimese vähkkasvajates esinevate
mutatsioonide leidmiseks käivitati aastal 2006 ambitsioonikas kogu genoomi
sekveneerimise metoodikat kasutav projekt nimega The Cancer Genome Atlas (TCGA).
Nüüd avaldati töö esimesed, oodatust kehvemad viljad, kirjutas Eesti
Geenikeskus.

USA Riikliku Tervishoiu Instituudi (NIH) koordineeritava TCGA eesmärgiks on kaardistada terve inimese genoomi piires vähirakkudes esinevad DNA mutatsioonid. Saadud informatsiooni loodetakse kasutada uute vähivastaste ravimite väljatöötamiseks.

Äsja avaldati ajakirjas Nature TCGA pilootprojekti glioblastoma multiforme (teatud ajuvähi tüüp) mutatsioonide uurimisega tegelenud pilootprojekti tulemused. Lisaks ilmus ajakirjas Science kaks sarnast tööd Johns Hopkins’i Ülikooli (Maryland, USA) uurijatelt, üks pankreasevähist ja teine samuti glioblastoomist.

Uuringute mastaabid olid mõnevõrra erinevad: Johns Hopkinsi rühm uuris pea 21000 geeni 20 patsiendil, TCGA konsortsium aga 600 geeni 91 patsiendil.

Kõigi kolme uurimuse tulemused kinnitavad üht: loodetud üksikute ja levinud mutatsioonide asemel sisaldab nii glioblastoomi kui pankreasevähi rakkude DNA kümneid suhteliselt väikese esinemissagedusega mutatsioone (vastavalt 47 ja 63).

Vähigenoomi atlas on on loomise hetkest kohanud paljude teadlaste vastasseisu, põhjused ulatuvad semantilistest – genoomid pole mitte haigustel, vaid organismidel – tõsiselt sisulisteni: näiteks peavad paljud mõttetuks esmaste kasvajate DNA uurimist, kuivõrd tõeliselt ohtlikud on hoopis siirdeid moodustavad kasvajarakud.


Lisa kommentaar

  • Ketlin Beljaev

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.