Geenidoonoreid otsitakse ostukeskuste ja tuntud inimeste abil

Sellel nädalal saavad Tartu
uue kaubanduskeskuse Tasku külastajad ennast ühe
korraga registreerida nii tartlaseks kui geenidoonoriks. Praeguse
seisuga on Eesti Geenivaramusse oma andmed jätnud rohkem kui 23 500
inimest. Eesmärk on aga 100 000 - kuidas selle suunas sammutakse?

TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik tõdes, et inimeste teadlikkus sellest projektist on siiski veel suhteliselt väike, kuid tõusuteel.

"Olemegi oma eesmärgiks võtnud võimalikult palju nö rahva seas käia, osaleda erinevatel rahvaüritustel ja tutvustada võimalikult palju Geenivaramu projekti ning selle eesmärke," selgitas ta kaubanduskeskustesse minekut.

Eesti Geenivaramu on leidnud koostööpunkti ka AHHAA teaduskeskusega - lapsed saavad ühe töötoa raames valmistada kummikaru-kommidest DNA ahelat, kirjutades DNA-salakeeles oma nime. Tartu Lõunakeskuses asub Geenivaramu infopunkt AHHAA 4D kino juures.

Geenidoonorluse tutvustamisse kaasatakse ka tuntud inimesi. "Kohe algava teavituskampania eestkõnelejateks on meil ärimees Hannes Tamjärv, innovtsiooniguru Linnar Viik ja noor näitleja Hele Kõre. Nii et selleks sügiseks on meil väga suured plaanid tehtud ning iga päevaga astume sammukese oma eesmärgile - koguda kokku 100 000 eestimaalase andmed, aina lähemale," oli Allik optimistlik. Aega selleks on 2010. aasta lõpuni.

Tema sõnul on inimeste hirmud reeglina põhjustatud teadmatusest - rohkem teada saades nähakse, et nende isiklikud andmed on väga turvaliselt hoitud ja õigused mitmel moel kaitstud.

Kõige levinum küsimus on aga see, millal võiks tagasisidet hakata ootama. "Sellele on kõige keerulisem vastata. On ju TÜ Eesti Geenivaramu teadus-arendusasutus, mille peamine eesmärk on hetkel siiski andmete kogumine. See kestab eeldatavasti 2010. aasta lõpuni. Pärast seda loome võimaluse saada tagasisidet ja konsultatsiooni," ütles Allik.

Siin pole teadus veel järele jõudnud - enne tuleb geeniriskid avastada. Sellega ei tegele mitte üksi Eesti teadlased ja arstid, vaid kogu maailmas on uuringud käimas. Geenivaramu projektis ei panda diagnoose ega testita mutatsioone, küll aga tehakse kõikidele doonoritele personaalsed geenikaardid, mis on selliste uuringute aluseks.

Käimas või juba lõppenud on üle kümne teadusprojekti, milles Eesti Geenivaramu on koostööpartner või väljastanud andmeid uurimiseks. Andmebaasi kasvades lisandub ka uuringuid järjest rohkem.

Igas suuremas linnas on tööle asunud TÜ Eesti Geenivaramu sõltumatud andmekogumiskabinetid, kus töötab andmekogujana üle 150 meediku. "Väga suure panuse Geenivaramu andmekogu täiendamisel annavad loomulikult aga need mitusada perearsti- ja õde, kes vaatamata oma järjest kasvavale töökormusele leiavad siiski võimaluse Geenivaramuga pidevalt koostööd teha ning aktiivselt andmeid koguvad. See on väga väärtuslik panus," kiitis teabejuht.


Lisa kommentaar

  • Ketlin Beljaev

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.