24. september 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kliiniliste uuringute tulevik on efektiivsuses

Uuringud Eesti on atraktiivne ravimiuuringute maa mõistliku bürokraatia ja kõrgete eetiliste standardite tõttu

Kliiniliste uuringute märksõnaks on GlaxoSmithKline`i meditsiiniala juhi Toomas Pruunsilla sõnul efektiivsus ja sellel põhinev konkurents – kuivõrd kiiresti ja efektiivselt suudetakse Eestis uuringuid korraldada.

“Näen ka oma firmas, et on maid, kes ei suuda piisavalt efektiivselt toimetada ja kust viiakse seetõttu infrastruktuur välja,” ütles Pruunsild, viidates olukorrale, kus vähese efektiivsuse tõttu suleti meditsiiniüksused Soomes, Lätis, Leedus, Portugalis ja veel mõnes riigis.Võidujooks USAgaEfektiivsus ja kiirus pole siiski väärtused omaette. Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgiks mitte kaotada kõiki investeeringuid ja teadust USA-le ning Euroopa riigina on see ka Eesti siht.“USA on keskkonna väga atraktiivseks muutnud – seal on tehtud kompvekke sponsoritele,” selgitas Pruunsild.Ta lisas, et USAs ja Lääne-Euroopas on debatid uuringute vajalikkusest ja eetilisusest ammu läbitud ning neid võetakse kui normaalset osa meditsiinist.Uuringute teostamise kvaliteet Eestis on ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irsi sõnul seniste kontrollimiste ja rahvusvaheliste inspektsioonide valguses sarnane muu Euroopaga. Sama on üldiselt näidanud tema sõnul ka ravimitootjate auditid.“Samas, Eesti riik ei rahasta uuringute regulaarset inspekteerimist ning seetõttu on kontroll nende üle oluliselt nõrgem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides. Karta on, et erinevad otsustajad ei adu ravimivaldkonna riske,” kommenteeris Irs.Teine oluline näitaja on keskkond – kas riiklikud regulatsioonid viitavad huvile uuringuid ja investeeringuid saada.“Toetaja jaoks on väga oluline, kas asjad liiguvad vastuvõetaval kiirusel ja moel. Valik tehakse selle maa kasuks, kus keskkond on rohkem fookustatud ja huvitatud uuringutega seotud töökohtade ja investeeringute saamisest ning kus on tagatud kõrged eetilised standardid,” rääkis Pruunsild ning lisas, et neil on ravimiameti ja eetikakomiteega hea koostöö ning Eesti on selles suhtes atraktiivne maa.Nagu Euroopa Liidus nii on ka Eesti Ravimiametile antud 60 päeva uuringu lubatavuse üle otsustamiseks.“Ravimiamet on huvitatud taotluste kiiremast menetlemisest ja seeläbi Eesti konkurentsivõime püsimisest kliiniliste uuringute valdkonnas, aga see eeldab rahastamise ümberkorraldamist,” ütles Irs. Ta viitas asjaolule, et läbivaatuse eest ettenähtud riigilõivust ei tule neile kui töö tegijale sentigi.Eesti konkureerib uuringuteturul peamiselt Kesk-Ida-Euroopa riikidega. Meie peamine probleem on Pruunsilla hinnangul väike rahvaarv, mis kajastub omakorda nii patsientide kui ka arstide suhtelises vähesuses.Patsientuuri probleem tekib just harva esinevate haiguste puhul. Kui aga võtta diabeet või hüpertensioon, siis on küsimus pigem kvaliteetsetes tegijates ja selles, kui palju neil on reaalset aega.Fookustamine toob eduSamas ei tähenda see näiteks Poola eelist meie ees. Otsustavaks võib saada hoopis uuringuloa saamise kiirus. Pruunsild toob esile ka väga suure potentsiaali ja võimalustega Venemaa, mille puhul saab sageli otsustavaks just bürokraatia ja usaldamatus Lääne firmade suhtes.Pruunsilla sõnul on Eestis siiski arenguruumi. Rohkem tuleks luua fookustatud keskusi, kus tegeletaksegi ainult uuringutega. Need võivad olla nii erastruktuurid kui ka suurte haiglate üksused.Ühes sellises keskuses – TÜ kopsukliinikus tehakse keskmiselt 6–7 uuringut aastas ning ühes uuringus osaleb 2–108 patsienti.Samas ei tehta seal ainult ravimiuuringuid, vaid ka teisi projekte ja baasteaduslikke uuringuid.Kopsukliiniku juhi Rain Jõgi sõnul on neil veel lagi käes ei ole. “Vahendeid on nii palju, kui on häid ideid, pealehakkamist neid ideid taotlusteks vormistada, taotlustele rahastaja leid ja jaksu teostada uuring ning tulemused teadusartikliteks vormistada,” ütles Jõgi.Tema hinnangul jääb puudu eelkõige pealehakkamisest ja huvist teaduse vastu – üle kümne aasta õppinud noor tahab vähemasti alguses ainult haigeid ravida.Fookustamisele lisaks peab bürokraatiat võimalikult vähe olema, kuna teinekord saab uuringute sujuval läbiviimisel komistuskiviks just asutuse siseregulatsioon.“Elu näitab, et kõik peavad end väga headeks tegijateks ja asutused on väga hästi varustatud – mis on väga õige, kuid neil on mingid pudelikaelad,” juhib Pruunsild tähelepanu just bürokraatiale. Teiste maade ja arufirmadega konkureerides võib see takistuseks kujuneda, kuna Eestis korraldatavad projektid on vaid üks etapp pikemast uuringust ning toetaja peab täpselt ajagraafikut jälgima.Näiteks aastale 2015 mõeldes on Pruunsild kindel, et kahekordseks uuringute maht Eestis kindlasti ei muutu.“Mingitel uuringutel on mahtude lagi käes ja mingitel võib tekkida ka tagasilöök,” ütles ta. Viimaste all peab ta silmas seda, kui on võetud rohkem projekte, kui reaalselt teha jõutakse – see annab negatiivse signaali. Kuna info projektide kohta ei ole firmade vahel ristlevitatav, siis võib ka see kitsaskohaks kujuneda.Tagasilöögi võib anda ka eetiliste standardite rikkumine või mõni väga suur rumalus – näiteks patsientide ja andmete fabritseerimine, mida on ka Lääne-Euroopas juhtunud. “Meie huvi on selliseid asju vältida ja püsida eduka maana,” resümeeris Pruunsild.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099