Autor: Siret Trull • 2. oktoober 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

90% sissehingatavast tolmust jääb hingamisteedesse pidama

Kuni 90% sissehingatavast tolmust jääb pidama ülemistesse hingamisteedesse - ninna, kõrri, hingetorru. Peenemad kübemed pääsevad alveoolidesse ning võivad tekitada kroonilist põletikku.

Tervisele kõige ohtlikumad on anorgaanilised tolmud, eriti kvartsitolm, kirjutas Maaleht. Kuid ka suhteliselt ohutum orgaaniline tolm, näiteks villa-, puuvilla-, puidu- või jahutolm, võib suuremates kogustes haigestumist põhjustada. Mürgiste ainete tolmud võivad esile kutsuda vastava mürgistuse.

Mida kauem tolm õhus hõljub, seda rohkem hingatakse seda sisse. Elektrilaengut kandvad tolmukübemed lendlevad õhus kauem ning püsivad kauem kopsudes, tehes seega tervisele suuremat kahju. Teravaservalised kõvast materjalist, näiteks asbestist, tolmukübemed kahjustavad hingamiselundeid ka mehaaniliselt.

Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Kristiina KäitMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 58552330
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Minna Liisi LiivrandMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 230
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708
TellimiskeskusTel: 667 0099