Tervisekontroll on ka meedikule vajalik

Meedikute töö kurnab vaimu ja keha ning nad
peaksid oma tervisele tunduvalt rohkem tähelepanu pöörama.

Meedikud, täpselt nagu teisedki töötajad, on vastavalt kehtestatud seadustele kohustatud regulaarselt läbima tervisekontrolli.

Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi juhataja Viive Pille sõnul on tööohutusega tegelemise tase erinevates asutustes väga erinev. Töökeskkonna riskide maandamisel on probleemsemad väikeettevõtted ja FIEd ning paljud ei pruugi oma töötajaid tervisekontrolli saata.

“Ohtlikumad ja sagedamini esinevad bioloogilise ohurühma haigused on tuberkuloos, B- ja C-hepatiit. Peaaegu igal aastal diagnoositakse tervishoiutöötajatel kutsehaigusena üksikud tuberkuloosi või hepatiiti haigestumised,” väitis Pille, et meedikuid ohustavad paljud tegurid.

Meditsiinis on rohkelt kontakte ravimite ja erinevate keemiliste ainetega. “Kemikaalid põhjustavad kõige sagedamini allergilist või kontaktdermatiiti, harvem allergilist nohu, hingamisteede ärritust ja bronhiaalastmat,” kommenteeris Pille.

Füüsilisest koormusest rääkides ütles ta, et sellega on probleeme nii kirurgidel operatsioonilaua taga töötades kui ka õdedel ja hooldajatel patsiente abistades ja tõstes. “Sageli esineb tõstmistest põhjustatud seljavalusid. Järjest enam on tervishoiuasutustes ka kuvariga tööd ning sellest tingitud käte ja õlavöötme kaebusi,” rääkis Pille.

“Märkimata ei tohi jätta töö psühho-emotsionaalset poolt,” rõhutas Pille. Ta tõdes, et vähese personali ja suure patsientide arvu juures ohustab meedikuid läbipõlemissündroom ja tõsine tööstress. Paljud arstid, õed ja hooldajad töötavad öövalvetes, mis on organismile suur koormus ja sageli ei järgne öötööle piisavalt puhkeaega taastumiseks.

Järveotsa Arstid OÜ perearst Diana Ingerainen meenutab, kuidas üks tubli lasteaia juhataja saatis kasvataja abi töötervishoiuarstile. Seal anti töötajale ankeet selle kohta, mida tema arvab, et millised haigused või kaebused teda vaevavad. Töötaja tõmbas paar risti seljavalu ja nägemise kohta käivatesse lahtritesse, misjärel tehti talle nägemiskontroll, määrati veresuhkur, kolesterool ja kliiniline veri. Ülevaatuse kokkuvõtteks märgiti, et töötaja on terve ja võib oma ametikohal töötada. “Tegelikult oli tegemist skisofreeniahaigega, kel puudus oma haiguse suhtes adekvaatne hinnang,” tõdes Ingerainen ja lisas, et samal inimesel oli esinenud seisundeid, kus ta muutus kaastöötajatele ohtlikuks, rääkimata siis lastest. Kui juhataja hiljem kontrolli läbiviinud arstile helistas, sai ta vastuseks, et neil puudub ligipääs teistele terviseandmetele.

“Või lugu selles, kuidas epilepsiahaigele väljastati õigus kraanat juhtida, olgugi et krambivalmidus sel inimesel oli suur,” tõi Ingerainen veel näiteid. Kui inimene ise ei ütle, et põeb mõnd töötamist segavat haigust, siis nii jääb. “Teades meie tööturu olukorda, on töötajate haigusi varjav käitumine mõistetav,” lisas Ingerainen.

Pikemalt loe 30. septembri Meditsiiniuudistest

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.