Meditsiini Nobeli preemia tekitab küsimusi

2008. aasta meditsiini-alase Nobeli preemia
laureaatide nimed hämmastasid Marylandi Ülikooli viroloogiainstituudi uurija
Robert Gallot.

Tänavune auhind, 10 miljonit rootsi krooni (16,1 milj eesti krooni), läks jagamisele sakslase Harald zur Hausen ning prantslaste Francoise Barre-Sinoussi ja Luc Montagnier vahel. Zur Hausen sai Nobeli inimese papillomi viiruse seostamise eest emakakaelavähiga ja Barre-Sinoussi ja Luc Montagnier AIDSi põhjustava viiruse avastamise eest.

Barre-Sinouss ja Montagnier olid Nobeli preemia komitee sõnul esimesed, kes eristasid HI-viiruse paistes lümfisõlmedega patsiendilt. Teadlased tegid ka kindlaks reverstranskriptaasi ensüümi aktiivsuse, mis kinnitas, et nakkusohtlik tegur kuulub retroviiruste rühma, mis sisestavad oma DNA võõrustaja genoomi.

Kuid Montagnier’i laboratooriumis ei tõestatud, et just nende viirus põhjustab AIDSi. Tõendid selle kohta pärinevad aasta hiljem Gallo ja tema kolleegide töödest, kes avaldasid erialakirjanduses neli artiklit, mis käsitlesid samasugust viirust.

Gallo sõnul väärisid kõik kolm laureaati Nobelit, kuid lisas, et ta on pettunud kuna jäi auhinnasaajate seast välja. „Jah, ma olen natuke löödud, kuid mitte väga,“ sõnas Gallo ajakirjale Science. „Ainuke asi, mis mind muretsema paneb, on see, et inimestele võib jääda mulje, nagu oleksin midagi valesti teinud.“

„Mul on Robert Gallo pärast väga kahju,“ sõnas Montagnier, kes oli enda sõnul samuti üllatunud. „Oluline oli tõestada, et HIV põhjustab AIDSi ning Gallol oli selles väga oluline roll.“

Otsus mitte arvata Gallo Nobeli laureaatide sekka on tekitanud HIV/AIDSi uurijate seas vastakaid emotsioone. Seda eriti seetõttu, et Gallo laboratoorium mängis märkimisväärset osa arendamaks tehnoloogiat, mis kasvatab HIV kultuure. „Olen kurb, et Bob välja jäeti,“ sõnas Nobeli preemia laureaat David Baltimore, kes ka ise tegeleb HIV/AIDSi uuringutega California Tehnoloogiainstituudis.

Karolnska instituudi uurija Hans Wigzell on enda sõnul alati üllatunud kui komitee otsustest kuuleb. Olles aastatel 1990-1992 ka ise meditsiinipreemia määramise komitees, kinnitas Wigzell, et komitee on alati väga oluliseks pidanud Alfred Nobeli omaaegseid soove. „Preemia määratakse avastuse, mitte elutöö eest,“ selgitas Wigzell, lisades, et seda peetakse teadusringkondades tihti ebaõiglaseks.

1987. aastal leppisid USA president Ronald Reagan ja prantsuse peaminister Jacques Chirac kokku, et nii Montagnier kui ka Gallo on mõlemad viiruse avastajad.

Pressikonverentsil tegid Nobeli preemia komitee liikmed kindlalt selgeks, et auhinna määramisel sai otsustavaks viiruse esmane avastamine. „Mis puutub otsusesse, kes on teindu Nobeli preemia väärilisi avastusi, siis arvan, et oleme eksperdid, mitte juristid,“ sõnas Nobeli preemia meditsiinikomitee sekretär Hans Jörnvall.

Lisa kommentaar

  • Triinu Laan

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.