Kas meedikute tööstress ja läbiläbipõlemine on kujunemas kutsehaiguseks?

Stressi ja kohanemisprobleemide
diagnoosimine töös ettetulevate keeruliste olukordade tõttupole Eestis just
sagedane, kuid näitab siiski kasvutendentsi.

Vananevates Lääne-Euroopa riikides on enese taastamiseks ning vaimsete, sotsiaalsete ja hingeliste jõuvarude kogumiseks pikemad traditsioonid ning pakutakse meetmeid mitmest valdkonnast. Probleemid võivad saada alguse sellest, et keerulist suhtlemist ja patsientide nõustamist sisaldavad olukorrad ei kulge oma tööd südamega võtvatele arstidele mitte alati valutult: hinge kipuvad vaevama kahtlused ja ebameeldiv säde sellest, kuidas mõni patsient meediku sõnumi vastu võttis või seda tõlgendas. Tulemuseks on pisted rinnus, ebamäärased valud, unehäired ja muud stressile iseloomulikud sümptomid, mida küll ehk märgatakse, kuid mida paratamatuseks peetakse. Lisandunud distantseerumine ja ükskõiksus oma töö tulemuste suhtes, suhtlemisja elurõõmu langus ning patsientidesse kui tüütutesse ja häirivatesse segajatesse suhtumine võib viidata läbipõlemisele.


Ületöötamine ja ülekoormus on soodne pinnas suhtlemisest tingitud konfliktide tekkeks. Sõnade tõlgendus töösituatsioonis oleneb üsna palju sellest, kuidas pooled kontakti saavutavad ning oma sõnumid teise meelteseisundiga sobivaks sõnastada suudavad. Avatud ja paindlik kontakt ning partneri seisundit arvestav ja suunav suhtlus õnnestub paremini sellel, kelle meeled on puhanud ja vaim värske. Õigupoolest on tegemist koguni eetilise probleemiga: meedik peaks mõistma töötamiseks hea vormi säilitamise vajadust ning jälgima seda oma töös. Ungari arstide paar Balintid taaselustasid mõnekümne aasta eest ühe vana, 16. sajandi hermeneutikute koolkonnast pärit arutelude traditsiooni meedikute professionaalsete suhtlemisvilumuste arendamiseks: nad pakkusid sama eriala ja kogemusega arstidele võimalust keerulistest suhtlemissituatsioonidest jäänud mõtete ja tunnete jagamiseks. Aruelurühmas jutustas igaüks oma lugusid keeruliste patsientidega. Arutelule olid kehtestatud kindlad reeglid: oma lugusid räägiti järjest, nii et keegi ei sekkunud enne, kui jutustaja oli lõpetanud; kehtis võrdsuse printsiip, st keegi ei võtnud õpetaja või juhi positsiooni, vaid kõik esinesid suhtluses osalenud ja kimpu sattunud inimese, mitte niivõrd professionaalse arsti positsioonilt. Esialgu rääkis jutustaja oma loo faktidena ehk olukorra kirjeldusena, seejärel lisas tähelepanekud patsiendi reaktsioonide ja oma tunnete kohta ning lõpuks kirjeldas väljakukkunud tulemust ja kahtlusi seoses juhtunuga. Reeglid olid sellised, et kuni loo lõpetamiseni ei seganud keegi talle vahele. Jutustajat ei kritiseeritud ega õpetatud, vaid jätkati endaga juhtunud ja jutustajat kuulates meenunud sarnaste lugude jagamisega. Nii sai arutlusringis osalenud arst mitmekordse kasu:
1) ta sai välja rääkida juhtunuga seotud tunded;
2) sõnastas need rääkimise käigus selgeks ja analüüsis juhtumi loogikat ning leidis selle kaudu ise üles kontakti kulgemise põhjus-tagajärg-seosed, pöördelised ja olulised kohad ja sõnastuse;
3) tuli rääkimise käigus (mõnikord) ise uutele ideedele, kuidas sarnastes olukordades veel võiks reageerida;
4) sai kolleegidelt tuge ja uusi mõtteid selle kohta, kuidas on teised samasugustes olukordades toiminud. Miks on sellised – samasugust tööd tegevatest professionaalidest koosnevad – aruteluringid
klientide või patsientiga suhtlemisest vajalikud?
Arst, nagu õpetaja, teenindaja ja juht, kasutab oma isiksust tööriistana, millega patsienti suunata. Tema tundeväljendused ja sõnakasutus, suhtlemismustrid ning käitumisviis mõjutavad patsienti samavõrd kui valitud raviskeem, mõnikord isegi enam. Emotsionaalselt ebakindel või ärev, nõrga egoga patsient (ja sellises seisundis on paraku enamik tõsisemalt haigeid ja nende lähedasi!) võib võimendada suhtluse nüansse, millel rahulikus seisundis ei oleks tähtsust. Nii tekivad olukorrad, kus meediku sõnadele reageeritakse ettearvamatult. Ning arst saab suhtluskogemuse osaliseks, mis võib ta tööriistu – tundeid, mõtteid ning suhtlemist – kahjustada.

Loe edasi Meditsiiniuudiste 30. septembri lehest

Lisa kommentaar

  • Egle Raadik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.