Autor: Egle Raadik-Gonchev • 8. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vananevates Lääne-Euroopa riikides on enese taastamiseks ning vaimsete, sotsiaalsete ja hingeliste jõuvarude kogumiseks pikemad traditsioonid ning pakutakse meetmeid mitmest valdkonnast. Probleemid võivad saada alguse sellest, et keerulist suhtlemist ja patsientide nõustamist sisaldavad olukorrad ei kulge oma tööd südamega võtvatele arstidele mitte alati valutult: hinge kipuvad vaevama kahtlused ja ebameeldiv säde sellest, kuidas mõni patsient meediku sõnumi vastu võttis või seda tõlgendas. Tulemuseks on pisted rinnus, ebamäärased valud, unehäired ja muud stressile iseloomulikud sümptomid, mida küll ehk märgatakse, kuid mida paratamatuseks peetakse. Lisandunud distantseerumine ja ükskõiksus oma töö tulemuste suhtes, suhtlemisja elurõõmu langus ning patsientidesse kui tüütutesse ja häirivatesse segajatesse suhtumine võib viidata läbipõlemisele.