Eestis ei ole korralikku vaimuhaigetesse puutuvat statistikat

Suur osa vaimuhaigeid puudutavast
statistikast on kättesaamatu ka psühhiaatritele enestele, sest kardetakse
isikuandmete avalikuks tulekut. Ka vaimuhaigete ja sõltlaste ühtse registri
loomist takistab seesama põhjus, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za
Dnjom.

Nõukogude ajal oli arvepidamine hullude ja sõltlaste üle koondatud Tallinnas Paldiski maanteel asuvasse psühhoneuroloogiahaiglasse, nüüd peab iga kliinik ise arvet. Statistilised andmed on salastatud ka nende eest, kes neid teadma peaksid. "Eks koos pesuveega visati ka laps välja," iseloomustab olukorda staažikas hingearst Jüri Ennet.

"Oleme olukorras, kus me ei suuda isegi statistikat täpselt korrastada ega vaimuhaigete kohta üldiseidki arve esitada," väidab psühhiaater Anti Liiv.

Liiv võrdleb statistika puudumist või salastatust vaimuhaiguste esinemise kohta näiteks maakondades laternateta udus sõitmisega. Meditsiinistatistika töötab Liivi sõnul eelkõige ingliskeelse üleilmse aruandluse tarbeks. Liivi väitel on ka tervise Arengu Instituudil keelatud ligipääs psühhiaatriahaiglate ja kliinikute aastaaruannetele.

Sotsiaalministeeriumi selgitas Liivile, et andmeid on kogutud vaid üldise, mitte üksikasjaliku statistika tarbeks. Ja et andmete esitajatele ehk raviasutustele on lubatud, et muudeks eesmärkideks andmeid ei kasutata.

Sotsiaalministeeriumi väitel ei tohiks statistikas patsisenti ja teda ravinud raviasutust mingil juhul ära tunda. See ongi põhjus, miks Eesti tervisestatistikas maakondlikku vaimuhaiguste statistikat ei esine.

Poliitik ja teenekas AIDSi ennetustöö eestvedaja Nelli Kalikova on üks neist, kelle arvates ei peaks pidama üleriiklikust vaimuhaigete ja narkosõltlaste registrit. "Ainuüksi narkootikume tarvitanud või tarvitavate inimeste protsent ühiskonnas on kohutavalt suur," ütleb Kalikova. "Mõni proovis noorpõlves korraks kanepit. Kas siis tema ka registrisse kanda, kui see välja tuleb?"

Lisaks nõuaks sellise registri pidamine suurt tööd ja ressurssi, sest "liikumine" ses valdkonnas on üsna kiire: mõni saab pahest priiks või ravitakse terveks, samas tuleb uusi juurde. Veel kahtlustab Kalikova, et register hakkaks kindlasti lekkima: "Selle vastu oleks kindlasti suur huvi nii tööandjatel, kindlustusfirmadel kui paljudel teistel."

Tallinna Wismari psühhiaatriahaigla ravijuht Jaanus Mumma arvab samuti, et registri loomine takerduks andmekaitsega seotud probleemidesse: "Kui keegi registrile ligi saaks, võidakse neid andmeid kurjasti kasutada." Samas loodab Mumma, et andmed hakkavad arstide ja ametnike vahel kiiremini liikuma, kui käiku lastakse palju kõneldud e-haiguslugude süsteem, kus patsiendi ravitoimik on arstidele kättesaadav internetis.

Näiteks relvaloa taotlemiseks vajaliku arstitõendi väljaandmisel on perearstil praegu väga raske ja sageli ka võimatu öelda, kas tõendi taotleja võib olla ravi vajanud psühhiaatriahaiglas või vaevleb ta alko- või narkosõltuvuse küüsis.

Lisa kommentaar

  • Triinu Laan

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.