Kull ravis noaga nohu

Varalahkunud Mart Kull leidis, et nohu on
kirurgiline haigus, mille põhjuseks on adenoidid.

Otorinolarüngoloogia professor Mart Kull oli üks neid säravaid tohtreid, keda teadsid ka meditsiinikauged inimesed. Needki, kes oma hädadega arstide juurde palju ei sattunud.
Pühapäev, 13. aprill vajutas aga nii tema kolleegide kui ka patsientide mällu kurva pitseri. Tol ööl suri professor ootamatult oma kodus.
Ent tuntud arst ja teadlane jättis endast maha värvika pärandi. Umbes 30aastase karjääri jooksul jõudis Mart Kull teha tuhandeid operatsioone ning välja töötada mitmesuguseid meditsiinilisi instrumente ja ravimeetodeid.
Tema mahlakad ütlused ja seletused olid nii lihtsad, et neist polnud võimalik mitte aru saada. Näiteks kirjeldas ta poolnarkoosi järgmiselt: “Inimene on just nagu hüpnoosis. Ütled, et tee suu lahti. Teebki suu lahti. Aga pärast ei mäleta, kas lõikas mees või naine.”
Kulli lemmikteemadeks olid adenoidid ja mandlid. Viimastel aastatel uuris ta ka norskamist, unehäireid ja sellest tingitud väsimust.
Kull käsitles inimest tervikuna. Ta oli seisukohal, et öösel valesti magamisest ja valesti hingamisest saab alguse niivõrd suur hulk haigusi, mistõttu võib öelda, et vale hingamine on väga paljude haiguste ema.


Haigused magamisest
Kull oli kindel, et infarkt ei tulene mitte suurest töökoormusest ja väsimusest, vaid sellest, et inimesed magavad valesti.
“Naljakas on seegi, et rahustid ja unerohud rikuvad samuti une struktuuri,” on Kull öelnud, selgitades lisaks, et järjest suuremad unerohudoosid suurendavad unetust hoopis veelgi.
Ta kirjeldas, et oli soovitanud ühel naisterahval poole lehekülje pikkune unerohtude nimekiri asendada õhtuse jalutuskäiguga, kuna väsinud inimene jääb iseenesest magama.
Kull on ka ise imestanud, et ravimifirmad, kelle sissetulekut ta nii skalpelli kui ka sõnaga vähemaks on lõiganud, pole lasknud teda veel maha lüüa.
Laiema kuulsuse on ta saanud siiski sõja kuulutamisega haigetele kurgumandlitele, mis tuleb tema meelest juba lapsepõlves kõrvaldada.
Taas kord suutis ta oma mõtteid väga veenvalt kinnitada: “Erilised bakterid toimetavad mandlites samamoodi nagu surnud organismis. Nii nagu laip hakkab aja jooksul haisema, toimub sama pealtnäha tervete inimestega iga päev piiratud piirkonnas, milleks on kurgumandlid.”
Ei osanud puhata
Abikaasa Ingrid on leidnud, et nii nagu suurele osale eesti inimestest, tuleks ka neile Mardiga sundpuhkust välja kirjutada.
“Mina lähen üle kere protesti täis, kui mind sunnitakse kodutalus kraavi kaevamise asemel prestiiži pärast tennist mängima. Ma ei saa Pärnu randagi minna – juba näen endisi patsiente, kelle käekäiku uurida,” on ta öelnud ning lisanud, et ta näeb ka tulevasi patsiente, kelle diktsioonist on kuulda tema umbes lõõrid.
Välismaale suurt raha teenima pole Kull tikkunud. “Meie Mardiga kuigi kauaks võõrsile ei sobi. Me ei taluks, et arsti ja teadlase prestiižiga kaasneb kohustuslik villa kindlas linnaosas, teatud hinnaklassi käekell ja jahtlaev…” on rääkinud abikaasa Ingrid.
Mart Kullile oli väga oluline tema sõprade taustsüsteem, milleta ta elada ei osanud.
Välismaal töötavate kolleegide kohta on ta öelnud nii: “Nad tulevad järjest tagasi. Toovad sõpradest-sugulastest eemal olemise ja karmi askeesi hinnaga kogutud kapitali kaasa ja rajavad siin modernsed kliinikud. Nagu Pärnu Villa Medica, kuhu on kasvõi minu juurde selline tung, et üks patsient paneb end kirja, aga kohale ilmub koos laste ja ämmaga.”
Arstide perekond
Mart Kulli mõlemad vanemad olid arstid ja ka tema õed on arstiks õppinud. Arstiteaduskonda astus Kull enda sõnul aga puhtalt kiusu pärast.
“Tegelesin kooli ajal aktiivselt spordiga ning tuli ette tundidest puudumisi. Küllap seetõttu pandi ka minu iseloomustuse lõpufraasiks “/.../ei soovita Mart Kullil jätkata edasist haridusteed, eriti arstiteaduskonnas”. Nii langeski minu valik kindlalt arstiteaduskonna kasuks,” on Kull öelnud.
Mart Kulli abikaasa Ingrid on samuti arst – Tartu Ülikooli sisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja. Tütar Marit on füsioterapeut ning Mart Kull jun on reumatoloog. Kokku on Mart pandud nimeks juba seitsmele põlvele Kullidele.
Tahtis tegutseda
Kullil jäi pooleli terve rida tegemisi. Näiteks unistas ta naljaga pooleks kõrvakliiniku muutmisest kummist majaks, kus rahapuuduse pärast ükski hea idee teostamata ei jääks.
Kulli üheks olulisemaks panuseks on tänapäeval laialdaselt kasutatava laserkirurgilise kontaktmeetodi väljatöötamine. Samuti on paljuski just tema teene, et kõrvakliinikule on antud laserkirurgia referentkliiniku sertifikaat.
Artikkel on kirjutatud ajakiranduse põhjal

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.