Diabeedi õigeaegne avastamine lükkab tüsistusi edasi

Viimastel aastatel on kogu maailmas ja ka
Eestis täheldatud tõusutendentsi diabeeti haigestumises. Praegu esineb USAs ja
Lääne-Euroopas suhkrutõbe 3–5 protsendil elanikkonnast.

Kui seni olid II tüübi diabeedihaiged enamikus eakad, siis nüüd põevad seda juba ka lapsed. Nooreneb ka I tüübi diabeeti haigestujate vanus: haigestumise algus on teismelise shy;east kandunud juba algklassidesse ja lasteaeda. Kõige olulisem probleem on tüsistuste ärahoidmine või nende edasilükkamine, selgitas Eesti Diabeedikeskuse juhataja endokrinoloog Marju Past.

Ägedad tüsistused

Kõige ohtlikumad ja kiirema kuluga tüsistused on hüpo shy;glükeemiad (vaegsuhkru shy;veresus), mille puhul võib inimene kaotada teadvuse ega saa seetõttu enda heaks midagi teha.

Abi hilinemisel võib sügav hüpoglükeemia lõppeda kooma või ajukahjustusega. Hüpoglükeemia puhul langeb veresuhkur kiiresti ning alati ei ole võimalik enesetunde järgi seisundit õigesti hinnata. Sellisel juhul vajataksegi kõrvalist abi. Sagedased, kuid mitte väga sügavad hüpoglükeemiad tekitavad isiksuse-, mälu- ja kontsentratsioonihäireid.

Teise ägeda tüsistuse, ketoatsidoosi puhul on veresuhkru näit organismis kõrge ning kuna insuliini ei ole veresuhkru rakku aitamiseks piisavalt, hakkab organism energia saamiseks valku lammutama. Valgu laguproduktidest tekibki mürgistus, kuid ravi õigeaegse korrigeerimisega saab protsessi muuta.

Ketoatsidoosijuhtumid on viimasel ajal vähenenud, kuna suurel osal patsientidest on olemas veresuhkru mõõtmise vahendid ja seega võimalus oma tervislikku olukorda pidevalt jälgida. Samuti on paranenud I tüübi diabeedi avastamine ning õigeaegne ravi alustamine hõlbustab ka diabeedi kompensatsiooni. Mõlema ägeda tüsistuse võib põhjustada tavarežiimi rikkumine alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamisega, kuna siis ununeb korrapärane ravimite süstimine ja söömine.

Tähelepanu all on ka diabeedihaigete kardiovaskulaarsed haigused, kuna angiopaatiatest (veresoonehaigus) tingitud tüsistused on diabeetikutel laialt levinud. Diabeet on üks sagedasemaid kroonilisi haigusi, mis võib põhjustada vaskulaarseid muutusi ning veresoonkonna haigusi, nagu südame isheemiatõbi, jalgade aterosklerootilised kahjustused, reetina kahjustused ning tserebro- ja renovaskulaarsed haigused. Vähem on pööratud tähelepanu gastrointestinaalsetele sümptomitele.

Diabeetikutel on kolm kuni viis korda suurem risk haigestuda südamelihase infarkti ja insulti kui mittediabeetikutel. Südamehaiguste põhjustatud surmajuhtumeid esineb diabeetikutel kaks korda sagedamini kui mittediabeetikutel. Ka on nende haiguste kliiniline pilt diabeetikutel tavapärasest erinev. Samuti on kardioloogid leidnud, et kõikidest südamelihase infarktiga patsientidest, kes haiglasse satuvad, avastatakse ligi pooltel kas glükoositolerantsi häire või väljakujunenud diabeet.

Hilistüsistused

Diabeedi hilistüsistuste mehhanism on seotud väikeste vere shy;soonte diabeetilise kahjustusega, mistõttu häirub nii organite verevarustus kui ka normaalne funktsioneerimine.

Hilistüsistused võivad ilmneda küll alles aastaid pärast haigestumist, kuid ka nende kulg võib mingis etapis muutuda väga kiireks.

Piisab silma verevalumist ja nägemispuue võib tekkida üleöö. Samuti võib süvenev neerupuudulikkus viia mõne kuuga dialüüsi ja neerusiirdamise vajaduseni.

Kerge jalavigastus võib viia halvasti paraneva jalahaavandini, mis võib lõppeda amputatsiooniga.
Seega on vaja tegelda kõigi tüsistuste määra viimisega miinimumi.

Selleks on vaja stabiilset igapäevast kontrolli, analüüsi ja ravi, mis on raske ülesanne nii patsiendile kui ka diabeetikut nõustavale arstide meeskonnale.

Pidev jälgimine

Kuna viimastel aastatel on paranenud enesejälgimisvahendite kättesaadavus, on lihtsustunud ka veresuhkruväärtuste regulaarne kontrollimine.

Kui arsti ja haige koostöös suudetakse kontrolli ja raviga hoida veresuhkru väärtused stabiilselt normilähedased (HBA1c < 6,5), siis langeb tüsistuste oht oluliselt.

Kindlasti tuleks jälgida ka igapäevaseid harjumisi. Näiteks tõstab suitsetamine diabeedi puhul tüsistuste riski, kuna veresoonte seinte kahjustused süvenevad kiiremini.

Oluline probleem tüsistuste väljakujunemisel on see, et peaaegu pool diabeetikutest ja glükoositolerantsi häirega haigetest jääb õigel ajal diagnoosimata.

Diabeedi avastamise edasilükkumisel kahjustab kõrge veresuhkru tase patsiendi teadmata tema kõiki elundkondi, kuna aeglaselt kõrgeneva veresuhkru taseme puhul võivad kaebused olla tagasihoidlikud või puududa.

Viimastel aastatel on diabeedi tüsistuste diagnoosimine paranenud. Patsiendid saavad õigel ajal ravi, samuti pööravad nad ise rohkem tähelepanu oma tervisele ja on altid külastama eriarste.
Paranenud on patsientide teadmised haigusest ja tüsistustest. Samuti on nii perearstid kui ka eriarstid hoolikamad ja kontroll haiguse kulu üle on paranenud.

Haigekassa on diabeetikute heaolule kaasa aidanud: suurenenud on soodustestribade väljastamine, lastele kompenseeritakse insuliinipumba ravi ja tarvikud, soodus shy;nimekirja on lisandunud uusi ravimeid.

Dialüüsi vajavate haigete jaoks on avatud uusi dialüüsikabinette, silmalaserravi võimalused on ühtlustunud.

Kõik see aitab kaasa tüsistuste hilisemale avaldumisele või paremale kompensatsioonile ja seega haigete elukvaliteedi paranemisele.

Lisa kommentaar

  • Triinu Laan

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.