Haigla müük tooks tühja majja elu

Pidevalt kahjumit toov ja pooltühi Keila
haigla läheb müüki. Haigla omanik, regionaalhaigla, saadab pakkumise 50
investorile.

“Praegune seis nõuab meilt kõige enam edasiliikumist, sest samal kujul me enam jätkata ei saa,” nentis Keila haigla juhataja kohusetäitja, doktor Andres Peri.

Põhja-Eesti regionaalhaiglale (PERH) kuuluv Keila haigla on viimastel aastatel toonud peremehele vaid kahjumit, igal aastal ligi 20 miljonit krooni. Haigla vajab töökorda saamiseks vähemalt 300 miljonit krooni lisainvesteeringuid. Haiglahoone koos seal osutatavate raviteenustega müüakse.

“Oleme juba paar aastat Keila haigla saatuse suhtes hoogu võtnud, investoreid otsinud ja müüki ette valmistanud,” kommenteeris PERHi juht Tõnis Allik. Sügiseks ollakse valmis lähimatest Euroopa riikidest potentsiaalseid investoreid kutsuma. “Ja loomulikult ka kohalikke investoreid, kellel võiks Keila haigla vastu huvi olla,” märkis Allik.

Esimene märkimisväärne kuupäev võiks tema kinnitusel olla 17. oktoober, kui eeldatakse esimast tagasisidet arvatavatelt huvilistelt: kas nad on üldse läbirääkimistest huvitatud. Kes need 50 võimalikku investorit on, Allik ei nimetanud. Müüki korraldab audiitorfirma. Tasub märkida, et ostjale on müügitingimustesse kirjutatud nõue tervishoiuteenuste jätkumiseks Keila haigla pinnal.

Alakoormatud hiigelmaja
Haigla üle 40 000 ruutmeetrine kompleks on aastate jooksul olnud pidevalt alakoormatud. Kahjumi peab katma PERH, mis tähendab, et selle võrra väheneb regionaalhaigla võime investeerida kõrgeima etapi teenuste osutamisse.

Regionaalhaigla võttis Keila haigla üle 1. aprillil 2003. aastal. Haigla majandustulemuseks 2002. aastal oli 5,5 miljonit krooni kahjumit. Regionaalhaigla koosseisus oldud aja jooksul pole õnnestunud kahjumit positiivseks pöörata. 2007. aasta arvestuslikuks kahjumiks oli juba 18 miljonit krooni.
Keila haigla juhataja kohusetäitja Andres Peri sõnul oleks pooltühjas haiglas kohta mitmesajale hooldusravi vajavale haigele. Selliste haiglakohtade järjekord on tema sõnul Eestis hetkel kuni poole aasta pikkune.

“Kui aktiivravi siit neli-viis aastat tagasi Mustamäele viidi, viibis siin 15–16 haiget majas,” meenutas Peri, kes liitus Keila haigla meeskonnaga 2004. aastal. Regionaalhaiglal oli tema sõnul suurepärane visioon teha Keilasse hooldushaigla, ent siis hakkas kasvama vajadus järelravi, pikaravi ja taastusravi järele. “Need mahud on aastas 30–40% kasvanud,” rääkis Peri. Ta lisas, et oleks vaid rohkem haigekassa lepingut, oleks Keilas mitte 205 järelravi-hooldusravi kohta, vaid võiks olla isegi 300–400 kohta.

Hooldusravi eesmärgiks on patsiendile parima võimaliku elukvaliteedi/toimetuleku saavutamine/säilitamine. Hooldusravi sihtgrupiks on patsiendid, kes vajavad õendusabi, kuna ei saa endaga iseseisvalt hakkama kroonilisest haigusest tingitud funktsionaalsete häirete ja puuete tõttu. Enamasti on tegemist üle 65-aastaste inimestega.

Ruumid hooldekodule

Keila linnavolikogu esimehe, doktor Andrus Loogi sõnul on üks lahendusi tõepoolest hooldusravi. Teine võimalus oleks aga hooldekodu, mille kuludest maksaks osa kohalik omavalitsus.
Harjumaa Omavalitsuse Liidu juhatuse esimehe Urmas Arumäe sõnul puudub tal aga info, et neil oleks mingi seisukoht selles küsimuses. “Arutame seda järgmisel kolmapäeval (st 08. okt – toim.) juhatuses,” lubas Arumäe.

Hooldekodu vajadust valdade jaoks kinnitas ka Andres Peri. Kas ei teki aga hooldekodu loomisega oht, et haigla tänased arstid ei leia enam rakendust? “Arstid hooldekodu stsenaariumi järgi oma tööd kindlasti ei kaota, sest mida iganes nad räägivad, et hooldus on õendustegevus jne, siis arstita ei saa kuidagi tagada selle teenuse kvaliteeti,” rõhutas Peri spetsialistide vajadust.

Peri sõnul saaks Keila haiglasse ühtmoodi teha nii hooldekodu, mingit laadi tasulise hooldusravi teenuse ning laiendada veelgi olemasolevat taastusravi. “Enam ei ole võimalik regionaalhaigla hõlma all edasi tegutseda, nüüd tuleb luua omaette struktuur ning leida väga hea investor, kes paigutab siia sadu miljoneid kroone,” rääkis Peri. Uus investor tooks loodetavasti haiglasse oma oskusteabe ja spetsialistid.

Arstid ei tule Keilasse

Teine asi, mida Keila haiglas selle juhataja sõnul peaks arendama, on polikliinik kohalike inimeste jaoks. “See tähendab sisearste, silmaarste, kõrva-nina-kurguarste. Mitte mingit kosmost, vaid täiesti tavalisi arste oleks siia vaja,” ütles Peri. Täna seda tema sõnul aga ei arendata, sest ressurss läheb Mustamäele ja kõik spetsialistid on seal.

“Ent olen kindel, et tulevikus, kui haigekassa annab meile lepingu, saaksime spetsialistid tööle võtta ju tunnitöö alusel,” rääkis Peri. Siis hakkab Keilasse ka rohkem arste tulema.

Praegu on suhtumine selline, et kui Mustamäel töötavale kardioloogile öeldakse, et nüüd pead sa Keilale appi minema ja töötad seal oma palgast, ei tule keegi siia, oli Peri nõutu. Ta uskus, et uue investori tulekuga tekib olukord, kus ollakse eraldi ettevõte ning see annab võimaluse teha töövõtulepingud, millega spetsialist tuleb ja teeb tunnitöö alusel vajalikud 2 või 3 tundi tööd.

Perspektiivikas pikaravi

Peri näeb Keilas perspektiivi just pikaravil: nii hooldusravil, aktiivsel järelravil, kirurgilisel ja sisemeditsiinil kui ka aktiivsel taastusravil.

Keila haiglas on nimetatud valdkondadele lisaks ka psühhogeriaatria, mis on Eestis sellisel kujul ainulaadne. “Koos töötavad nii hooldus, psühhiaatria kui ka sisemeditsiin ning see sünergia toimib väga hästi. Kui see ära kaoks, siis oleks olukord õnnetu,” ütles Peri.

Loodud süsteem on Peri kinnitusel praegust finantseerimis- ja sotsiaalsüsteemi arvestades üsna hea. Teine analoogne süsteem on tema sõnul Järve haiglas, kus seda veab doktor Jüri Ennet. “Vahe on selles, et seal on ainult hooldusravi, aga siin on lisatud ka järelravi, taastusravi ja geriaatria,” võrdles haiglajuht Peri.

Pikemalt loe 14.10. ilmunud Meditsiiniuudistest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.