Psüühiliste erivajadustega inimeste teenused ühtlustuvad

Valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu,
millega muudetakse psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekandeteenuste
regulatsiooni, mis muutub arusaadavamaks ja selgemaks nii teenuse saajatele kui
ka teenuse osutajatele.

Erihoolekandeteenuste regulatsiooniga kehtestatakse nõuded teenusele seadusega, varem olid need reguleeritud määruse tasandil. Inimesed hakkavad saama ühesugust ja sarnase kvaliteediga teenust üle Eestis. Ka kehtestatakse teenustele tegevusloa nõue alates aastast 2010.

Raske, sügava või pikaajalise psüühikahäirega vanaduspensioniealiste riiklike erihoolekandeteenuste eest maksis seni kohalik omavalitsus või riik. Seaduse muudatusega tagatakse ka vanaduspensioniikka jõudnud inimestele erihoolekandeteenuste kättesaadavus võrdsetel alustel tööealiste inimestega ning teenuse eest maksab riik.

Muudatuste jõustudes hakatakse hüvitama omaosaluse puudujäävat osa riigi poolt, kui inimese sissetulekud on teenuse omaosaluse katmiseks liialt madalad.

Ööpäevaringselt osutatavate teenuste kasutajad peavad ise maksma oma majutus- ja toidukulude eest, kuid kolmandik neist ei suuda oma sissetulekutest seda teha. Täna on tekkinud mõnes asutuses olukord, kus suurema sissetulekuga inimesed tasuvad sisuliselt omaosaluse kulusid ka nende inimeste eest, kel ei ole piisavalt raha omaosaluse tasumiseks, tuues seega kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise sama teenuse saamisel.

Eelnõuga pannakse paika, et ööpäevaringselt teenusel viibijale peab kätte jääma vähemalt
15% sissetulekust, et ta saaks soetada asju, mida teenuse hinnast ei kaeta. Varem oli juhtumeid, kus hooldekodus võeti inimeselt kogu sissetulek.

Muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, millega antakse puudega lapse hooldaja toetus üle kohalikele omavalitsustele. Praegu maksab puudega lapse vanemale hooldajatoetust Sotsiaalkindlustusamet, seda eeldusel, et puudega lapse vanem ei tööta. Toetuse üleandmisel kohalikele omavalitsusele muutuvad toetuse saamise tingimused paindlikumaks – valla- või linnavalitsus võib kehtestada, et toetust makstakse ka töölkäivale vanemale, samuti võib toetuse suurus rohkem varieeruda.

Seaduse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2009.

Eestis on ligikaudu 7000 raske või püsiva psüühikahäirega inimest, kes vajaksid erihoolekandeteenuseid. Sotsiaalministeeriumi 2003.– 2006. aasta andmetel on psüühiliste erivajadustega täiskasvanud inimeste hoolekandeteenuste kasutajate arv suurenenud, kui 2003. aastal oli erinevate teenuste kasutajate arv kokku 4491 inimest, siis 2007. aastal oli nende arvuks 5047.
Eestis on 2008. aasta alguse seisuga 76 psüühiliste erivajadustega täiskasvanud
inimestele hoolekandeteenuseid osutavat asutust.

Alla 18-aastaste puuetega laste hooldamise toetust maksab riik kehtiva õiguse

kohaselt 1482 inimesele, seejuures kuni 16-aastaste hooldamise eest 1335 inimesele ja 16-18-aastaste laste hooldamise eest 147 inimesele. Toetuse suurus on pragu 3-16-aastase lapse kohta 300 EEK kuus; 16-18-aastase lapse kohta (sõltuvalt lapse puude raskusastmest) 240 või 400 EEK kuus.

Kõigi toetust saavate vanemate kohta maksab riik sotsiaalmaksu, mis tagab neile ravi- ja pensionikindlustuse. Kohalik omavalitsus peab mittetöötavate vanemate kohta sotsiaalmaksu edasi maksma.

Lisa kommentaar

  • Triinu Laan

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.