TAI statistika: naisarstid saavad vähem palka?

Kuigi haiglad palgastatistika osas sõna
võtma ei kipu, kinnitas mõnigi arst mees- ja naistohtrite ebavõrdset tasu.

Uuringud on kinnitanud, et naiste palk on enamikes maailma riikides keskmiselt madalam kui meeste palk. Statistikaameti teostatud töötasu uuring 2005. aastal näitas, et ka Eestis oli naiste keskmine tunnitasu meeste omast 25,4% madalam.
Ka eelmisel aastal ei küündinud mitte üheski vanuserühmas naiste keskmine palk Eesti keskmiseni.

Palgavahed on avalik saladus

“Jah, mehed teenivad ka meditsiini alal rohkem kui naised ja see on arstide hulgas avalik saladus,” kinnitab Katrin Gross-Paju, Lääne-Tallinna keskhaigla närvihaiguste keskuse juhataja.

Ennast arstina arstkonna tipptegijate sekka töötanud Gross lisab, et kaugeltki mitte iga meesarst ei ole hoobilt kõrgepalgaline. Keskpärane meesarst teenib naiskolleegidega võrreldes sama palju või isegi vähem.

Vahe tuleb tema sõnul välja ala parimate seas: “Mehed tunnetavad paremini oma väärtust ning nõuavad lihtsalt kõrgemat palka kui naised.” Põhjusi tuleb tema arvates otsida psühholoogilistest erinevustest. Väärt naisspetsialistide enesekriitilisus ja meeste enesekindlus viibki erineva palgani. “Üks tugev spetsialist – mees, nõuab palka juurde, lubades töölt ära minna, samas kui teine töötab ja vaikib,” nendib Gross-Paju.

Meestega üsna võrdses seisus on Katrin Gross-Paju arvates vaid üksikud naised. Kui abielus naine jätab lapsed mehe kasvatada, et neid külastada nädalalõppudel või kord-paar kuus, teenib ta ära vähemalt lähedaste pahameele. Mere taga tasuval tööl käia või lihtsalt lisatunde teha on tema arvates naistel tunduvalt keerulisem kui meestel.

Eesti haiglajuhid jäävad teemat kommenteerides napisõnaliseks ja kinnitavad, et Eesti tervishoius kellelegi tema soo põhjal palka välja ei arvestata.

Pärnu haigla juht Urmas Sule rõhutab, et tervishoiusektoris võib keskmiste töötundidega jagatu anda petliku tunnihinde. “Valmis- ja valveloleku tasud ning erinevad intensiivsustasud, mis on objektiivselt mõõdetavad, muudavad taolist statistikat oluliselt,” selgitab Sule. Ta toob näiteks Pärnu haigla, kus 2008. septembri seisuga töötas 32 põhikohaga meesarsti ja 105 naisarsti. Meesarstidest teeb valveid 65–66% ja naistest 45%. “Kui 8 tunniga kaetakse ära n-ö tavaline tööaeg, siis ülejäänud 16 tundi tuleb juba väga suurel osal erialadest teha valvetööna,” selgitab haiglajuht. Need inimesed, kes valvetööd teevad, saavad selle eest kõik ka täiendavalt tasustatud.

Palga määrab kvalifikatsioon

Haiglajuht on kindel, et meie tööjõuturul on meeste või naiste eelistamine välistatud.
“Inimesele antakse hinnanguid selle järgi, kas ta on kvalifitseeritud ja kas ta on pühendunud tööd tegema,” kinnitab Sule. Kõikidel arstide erialadel on meie tööjõuturul n-ö tõmbeolukord.

Loe edasi 28. oktoobri Meditsiiniuudistest

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.