Divesiniksulfiid (H2S) on tugeva mädamuna lõhnaga väga mürgine gaas, mis väidetavalt võib kontsentratsioonis 0,1 mahuprotsenti õhust tappa inimese mõne hingetõmbega, vahendas Eesti Geenikeskus.
Väga väikestes kogustes tekitatakse H2S’i aga keharakkudes ühest aminohappest, tsüsteiinist. Kui esimene H2S moodustav imetaja ensüüm oli teada juba aastast 1982, siis selle mürgise gaasi füsioloogiline mõte selgitati välja paarkümmend aastat hiljem – selgus, et H2S manustamine hiirtele laiendas oluliselt nende veresooni ja langetas seeläbi vererõhku. Järeldati, et H2S kuulub gasotransmitterite ehk gaasiliste signaalmolekulide hulka. Sellesse perekonda kuuluvad veel lämmastikoksiid (NO) ja süsinikmonoksiid ehk vingugaas (CO), mis samuti osalevad vererõhu reguleerimisel (lisaks on neil teisigi funktsioone).