Autor: Violetta Riidas • 13. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Näiteks Jõgeva maakonnas polnud tükk aega ühtegi lastearsti. Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi sõnul pole maainimesel võimalik saada õigel ajal efektiivset arstiabi ning seetõttu on maal elamine muutunud terviseriskiks, kirjutas Maaleht. Mitte ainult maal, vaid ka suhteliselt suurtes linnades peale Tartu ja Tallinna.

Kõige rohkem teeb haiglajuhtidele muret määrus “Haigla liikide nõuded”, mis paneb paika, milliseid teenuseid eri haiglad osutada tohivad. Eriti paradoksaalse näo võtab olukord neil juhtudel, kui tõsisemate tervisemuredega patsiendid tuleb kümnete või isegi sadade kilomeetrite kaugusele Tartu või Tallinna suurhaiglatesse saata ka siis, kui kasinamate raviõigustega kohalikel ja üldhaiglatel on olemas nii vajalikud ruumid ja vahendid kui ka pädevad tohtrid. Haiglaliikide nõuete määrus ei luba neil hädasolijaid lihtsalt aidata.