Kuidas saada Nobelit meditsiinis?

Kõik kolm 2008. aasta meditsiini Nobeli
võitjat on inimesena tagasihoidlikud ja teadustööle jäägitult
pühendunud

2008. aasta meditsiini Nobeli tõid viroloogiliste avastuste eest koju kolm eurooplast. 10 miljoni Rootsi krooni (16,1 mln Eesti krooni) suurune preemia läks jagamisele sakslase Harald zur Hauseni ning prantslaste Francoise Barre-Sinoussi ja Luc Montagnier’ vahel. Meditsiiniuudised uuris, mis viis neid kolme teadlast oma elu suursaavutusteni.

Zur Hauseni teadustöö algul teisi ei huvitanud
Harald zur Hausen (72) sai Nobeli preemia inimese papilloomiviiruse seostamise eest emakakaelavähiga.
Huvi infektsioonhaiguste ja mikrobioloogia vastu tekkis zur Hausenil 1950. aastatel doktorantuuris.
Kuna viiruste roll vähi tekkimisel oli siis veel teadmata, ei olnud zur Hausenil lihtne oma uuringuid teostada. Kui ta 1961. aastal Düsseldorfi mikrobioloogia instituuti tööle asus, ei saanud ta kolleegidelt mingisugust abi, sest kedagi teist tema uurimistöö ei huvitanud.
Ootamatu võimalus teda huvitanud alaga süvitsi tegelemiseks avanes kolm aastat hiljem, kui zur Hausen kutsuti tööle Pennsylvania ülikooli. Seal tutvus ta tunnustatud viroloogide Werner Henle ja Gertrude Henlega, kes uurisid Epstein-Barri viirust.
Henled uskusid, et Burkitt-lümfooni rakud säilitavad püsiva infektsiooni ning mõned nakatunud rakud transpordivad viiruse teistesse rakkudesse. Harald zur Hausen vaidlustas nende arvamuse ja oletas, et Epstein-Barri viirus võib püsida kõikides Burkitti lümfooni rakkudes, kuid muutub spontaanselt aktiivseks vaid väga piiratud hulgas rakkudes.
Kolme aasta möödudes pöördus zur Hausen tagasi Saksamaale, et oma teooriat testida. Tal õnnestus näidata, et “viirust mitte tootvad” Burkitti lümfooni rakud sisaldavad Epstein-Barri DNAd.
Papiloomiviirust hakkas zur Hausen uurima 1972. aastal, mil ta määrati viroloogia professoriks Erlangen-Nurembergi ülikooli. Hiljem, Freideburgi viroloogiainstituudis, suutis tema tiim kloonida papiloomiviiruse HPV 16 ning näidata, et seda esines vähemalt pooltes emakakaelavähi biopsiates. Seejärel isoleeriti ka HPV 18, mida esines ülejäänud 17–20% biopsiates.
1980. aastate alguses püüdis zur Hausen luua kontakte farmaatsiafirmadega, et veenda neid arendama vaktsiini HPV vastu. Ta oli nüüd kindel, et just see viirus on enamiku emakakaelavähi juhtude põhjustaja. Kuid firmad, kellega ta suhtles, ei pidanud projekti tulusaks ja vastasid, et on tähtsamaidki probleeme, mis kiiresti lahendamist vajavad.
1991. aastal kinnitasid mitmed epidemioloogilised uurimused, et zur Hausenil on õigus ja papiloomiviirus tõepoolest põhjustab emakakaelavähki. Harald zur Hauseni teadustöö läbimurdeks oli kulunud 30 aastat.
Eraeluks zur Hausenil palju aega ei ole. “Ta on oma elu teadusega sidunud,” ütles Reinhard Kurth, Robert Koch-Institutsi juht Welt.de-le. Teadlase inspiratsiooniallikaks on Kurthi sõnul taimed. “Ta teeb väga meelsasti aiatööd ja tal on kodus fantastiline talveaed.”

Retroviirus tõi Luc Montagnierile Nobeli
Prantslane Luc Montagnier (76) pühendas kogu oma karjääri viiruste uurimisele.
Kõige rohkem teatakse teda tänu sellele, et ta avastas 1983. aastal inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) ning selle eest määrati talle ka Nobeli preemia.
Montagnier on teinud mitmeid märkimisväärseid avastusi viiruste uurimisel ja andnud tohutu panuse selgitamaks, kuidas viirus muudab peremeesorganismi geneetilist informatsiooni. Praegu keskendub ta aidsi vaktsiinile ja ravile, mida – tõsi küll – suur edu veel saatnud ei ole.
Teadusest hakkas Montag-nier huvituma juba varases lapseeas, kui tema isa tegi püha shy;päeviti eksperimente pere shy;konna keldrisse loodud ajutises laboris. Montaigneri soov omandada meditsiinialaseid teadmisi oli seotud ka vanaisa pikaajalise haiguse ja surmaga käärsoolevähki.
Mees uskus, et mõnda vähi shy;vormi põhjustavad viirused, seetõttu oli nendel aastatel tema uurimuste keskne teema retroviirus kui vähi potentsiaalne tekitaja.
1980. aastate alguses puhkenud aidsi epideemia ajal oli Montaigner veendunud, et haiguse põhjustaja ongi retroviirus.
Kolm aastat hiljem võtsid Montaigner ja tema kaks kolleegi, Fran?oise Barré-Sinoussi ja Jean-Claude Chermann, nakatunud patsiendi lümfisõlmedest mõned koekultuurid ning leidsidki sealt pöördtranskriptaasi – tõendi retroviirusest. Nad isoleerisid viiruse ja seda hakati hiljem vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele nimetama HIVks.
Montaigner iseloomustab ennast kui agressiivset uurijat, kes veedab palju aega laboratooriumis või teaduslikel kohtumistel. Talle meeldib ujuda, ta naudib klassikalist muusikat ning armastab klaverit mängida – eriti Mozarti sonette.

Fran?oise Barré-Sinoussi ohverdas eraelu teadusele
Koos Luc Montaigne’iga 1983. aastal HIV avastanud Barré-Sinoussi (61) on laiemale avalikkusele siiani üsna vähe tuntud, samas kui teadlased kogu maailmast teavad teda hästi.
Barré-Sinoussiga 19 aastat koos töötanud Michaela Müller-Trutwin ütles Saksa ajakirjale “Greenpeace”, et Nobeli preemia laureaat on väga tagasihoidlik naine, kes kunagi ennast ise rambivalgusesse ei sea. “Ta on palju oma elust teadusele ohverdanud, veetes suure aja elust laboris.” Barré-Sinoussi ühines Pastieuri instituudiga, kus ta avastas koos kolleegidega HI-viiruse, 1970. aastate alguses. Tema uurimisalaks olid retroviirused. Aidsi uurimisele spetsialiseerus ta üsna oma karjääri alguses.
Barré-Sinoussil oli HIV avastamisel tähtis roll. Koos oma assistendiga analüüsis ta regulaarselt aidsi nakatunud patsiendi lümfisõlmedest võetud koekultuure, kuni tegi kindlaks, et retroviirus oli see, mis kahjustas valgeid vereliblesid.
1988. aastal hakkas Barré-Sinoussi juhtima enda laboratooriumit Pasteuri instituudis. Praegu juhib ta uurimisrühma, mis püüab mõista, kuidas nakatunud peremeesorganism HIVd kontrollib. Tulemused võivad aidata luua kauaoodatud HIV-vastast vaktsiini. Oma karjääri jooksul on Barré-Sinoussi olnud kaas shy;autor 200 teaduslikule publikatsioonile ja osalenud ligi 250 aidsialasel teaduslikul konverentsil.
Fran?oise Barré-Sinoussi on 35. naine maailmas, kes on võitnud Nobeli preemia.

Loe veel 11. novembri Meditsiiniuudistest

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.