Millal see kompromiss aga tehti? Varem arvasid teadlased, et see toimus umbes 2,4 miljonit aastat tagasi, kui meie kahel jalal kõndiva esivanema Homo habilise aju hüppeliselt suurenes. 2001. aastal leidis USA paleoantropoloog Sileshi Semaw aga Etioopiast Afari piirkonnast 1,2 miljonit aastat vana Homo erectus’e vaagnaluu, mille põhjal võib järeldada, et sünnitusvalud on suhteliselt hiljutine nähtus. Uurimistulemustest kirjutatakse pikemalt ajakirjas Science, kirjutas LiveScience.
Leitud Homo erectus’e sünnitusteed on 30 protsenti laiemad kui keskmise tänapäeva naise sünnitusteed. Seega võis sünnitus nende jaoks suhteliselt kerge olla. Niisiis on sünnitusvalud antropoloogide sõnul palju hilisem nähtus kui varem arvati, vahendas Novaator.