Haigekassa: kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda

Haigekassa eelarves haigutava ligi
miljardkroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Ühe
pääseteena näeb haigekassa võimalust jätta kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda.

„Ega me ei tervita sellist asja. Samas kui on vaja riigil kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama,“ kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann Äripäevale võimalikku seadusemuudatust, mille tööandjate poolne haiguspäevade hüvitamine kaasa tooks.

Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved juba tehtud. Taoliste kulude kasvu puhul peaks olema etteteatamise aeg üks aasta. „Ettevõtted tahavad stabiilsust ja tuge ka rasketel aegadel,“ sõnas Promann. „Valitsus peab seda silmas pidama,“ lisas ta.

Samas näeb Haigekassa seoses kokkuhoiuga töövõimetushüvitistelt lisaks eeltoodule veel kahte võimalikku varianti. Neist üks eeldaks töötaja omavastutuse pikendamist ühelt päevalt 2-3 päevale ning teine töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamist praeguselt 80 protsendilt.

„Kui antakse valida, siis eelistaksin jätta esimesed paar päeva haigusraha maksmata,“ sõnas EMT personalijuht Terje Kuusik. Kuna tema hinnangul aitaks see vähendada arstiga kokkuleppel haiguslehtede väljastamist. Kõige kehvem oleks tema sõnul kolmas variant, kuna vahel on töötajatel vaja tõesti pikemaks ajaks haiguslehele jääda. „Ettevõte peaks tegema kõik selleks, et töötaja ennetaks haigusi,“ lisas Kuusik.



Sama varianti pooldab ka üle 300 töötajaga Sangari personalijuht Krista Tõnisson, kuna see paneks ehk inimesi rohkem mõtlema haiguslehe vajalikkusele ning suuremat tähelepanu pöörama oma terviseprobleemide ennetamisele.

Sotsiaalsemat varianti pooldaks ka Fortum Elektri personalijuht Malle Okas, kelle sõnul on teised kaks varianti töötajavaenulikumad ning tooks kaasa suuri sotsiaalseid pingeid. Tema sõnul oleks valitsuse poolt väga halb otsus inimeste tervise pealt kokku hoida kuna see, kui palju võtavad inimesed haiguslehti, näitab ka mingit tendentsi, seda kui haige on ühiskond tervikuna.

Haigekassa võimalused: variante mitu
Neljapäeval avaldatud Rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi järgi peab Haigekassa arvestama järgmisel aastal tulude vähenemisega 931 miljoni krooni jagu. Suvise prognoosi järgi oli puudujääk 538 miljonit krooni. Laias laastus pool ravikindlustuse eelarveaugust loodab asutus Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul katta eelnevate aastate jaotamata kasumist.

„Ülejäänud pool miljardit tuleb meil leida sisemistest vahenditest,“ selgitas Danilov. Ehk kokkuhoiult kolme suurema valdkonna pealt: eriarstikuludelt, mis on seotud haigla-, ambulatoorse ning taastusravisüsteemi ülevalpidamisega, apteegist ostetavate soodusravimite toetustelt ja ajutise töövõimetuse hüvitistelt. „Variante on, kuid need on kõik poliitilised otsused, mis eeldavad seadusmuudatusi,“ sõnas Danilov, rääkides võimalikest kärbetest seoses haiguslehtedega.

Haigekassa eelarve lugemine jätkub 19. detsembril. Selleks ajaks tuleb Haigekassal koostada uus nelja aasta prognoos tulude jaotamise kohta, arvestades võimalikke kitsendusi ja olemasolevaid reserve.

Lisa kommentaar

  • Kadrin Karner

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.