Perinataalkeskuse loomise teemal on vaja arutelu

Perinataalse meditsiini areng Eestis on
kaasa toonud perinataalse suremuse vähenemise 20,1% 1992. aastal ja 6,1% 2007.
aastal, mis on lähedane Lääne-Euroopa ja Põhjamaade vastavatele näitajatele.

Perinataalsuremuskordaja langus on saavutatud riskirasedate tsentraliseerimise, sünnituseelse diagnostika ja sünnitusabi kvaliteedi paranemise, ravi efektiivsuse suurenemise ning kaasaegse aparatuuri ja personali pikaajalise kogemuse abil.

Oluline elulemuse suurenemine on toimunud erakorraliselt väikese ja väikese sünnikaaluga enneaegsete osas. Märkimisväärselt on vähenenud perinataalse asfüksia ja elukssobimatute väärarendite esinemissagedus.

Elulemuse suurenemiseks on palju ära tehtud

Sarnaselt Põhjamaadele ja Lääne-Euroopa riikidele väheneb enneaegsete arv, kes vajavad kopsude mehhaanilist ventilatsiooni. Aastal 2002 vajasid kopsude mehhaanilist ventilatsiooni 30% (peaaegu iga kolmas enneaegne) kõikidest sündinud enneaegsetest, aastal 2007 ainult 12,3% kõikidest sündinud enneaegsetest.

Kahekordse kopsude mehaanilise ventilatsiooni languse põhjuseks võib pidada sünnitusabi kvaliteedi paranemist, ja vastsündinute esmast stabiliseerimist sünnitusmajades, millega välditakse raskes seisundis olevate vastsündinute transporti. Intensiivravi Tallinna Lastehaigla intensiivravi osakonnas vajas Eesti Naistearstide Seltsi poolt kogutud sünnitusabi indikaatorite alusel eelmisel aastal 1,6%
AS Ida-Tallinna Keskhaiglas ja 2,4% AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas sündinud vastsündinutest. 95% vastsündinutest kirjutatakse sünnitusmajadest koju.

Eesti sünnitusosakonnad jälgivad Eesti Naistearstide Seltsi poolt kehtestatud raseduse jälgimise juhist ja ähvardava enneaegse sünnituse korral alla 34. rasedusnädalat toimub üsasisene transport III ravitasandi sünnitusmajadesse. Üsasisese transpordi ja riskirasedate koondamise eesmärgiks III ravitasandi sünnitusmajadesse on kvalifitseeritud sünnitusabi tagamine nii sünnitajale kui sündivale lapsele.

Optimaalseks sünnituste arvuks peetakse vähemalt 3500 sünnitust aastas (Committee on Fetus and Newborn, American Academy of Pediatrics, Committee of Perinatal Health, UEMS ,RCOG jpt.), et tagada vajalik kogemus riskirasedate jälgimisel, optimaalseks sünnitusabiks ja vastsündinute raviks (perinataalkeskus).

Perinataalkeskuse loomisel on vaja dialoogi

Rahvusvaheliste juhiste ja soovituste alusel (Committee on Fetus and Newborn, American Academy of Pediatrics, Committee of Perinatal Health, UEMS ,RCOG jpt.) ja 2007. aastal Lääne-Euroopas läbiviidud multitsentrilise uuringu kohaselt lähtutakse perinataalkeskuse loomisel: sünnituste arvust aastas, enneaegsete vastsündinute arvust, tagatud peab olema neonatoloogi ööpäevane valve ja oluliseks peetakse patsientide arv ühe intensiivravi õe kohta. Kuna väheneb kopsude mehhaanilist ventilatsiooni vajavate vastsündinute arv, ei peeta oluliseks ventileeritud vastsündinute arvu aastas.

Perinataalkeskuse loomine Eestis peab toimuma tõenduspõhiste epidemioloogiliste uuringute, transparentse arutelu ja vastavate eriala seltside ühise konsensuse alusel, vajadusel välisekspertide kaasabil. Erinevate haiglate ja osakondade mehhaanilised ühendamised, ilma tõenduspõhiste uuringuteta ja majandusliku analüüsita, halvendavad seni saavutatud perinataalabi kvaliteeti. Kaasaegne kõrgetasemeline perinataalkeskus eeldab ehitise rajamise kõrval investeeringuid meeskonna loomiseks, personali pädevuse tõstmiseks ja aparatuuri kaasajastamiseks.

Euroopa Perinatoloogia Assotsiatsioon (European Association of Perinatal Medicine) ja 12-14. septemberil Istanbulis toimunud Euroopa Perinalaalmeditsiini kongress rõhutav Perinataalkeskuse rajamisel kontseptsiooni “door to door” (ukselt uksele), mis välistab igasuguse vastsündinute transpordi. Arvestades eelnevat on Eesti Perinatoloogia Selts arvamusel, et kiire ja mehaaniline haiglate ning osakondade ühendamine ei taga toimivat ja kaasaegset Perinataalkeskust.
Järgmisel aastal on valmimas esimesed epidemioloogilised uuringud enneaegsete vastsündinute elulemuse ja haigestumuse osas.

Eesti Perinatoloogia Selts teeb ettepaneku algatada arutelu meditsiiniliselt ja majanduslikult põhjendatud optimaalse perinataalabi süsteemi korraldamiseks regioonis, kaasates kõiki vastavaid erialaseltse.

Eesti Tervise Agentuuri Instituudi meditsiinilise sünniregistri andmete alusel sündis 2007. aastal 15. Eesti sünnitusosakonnas elusana 15 864 last. Enneaegsena sündis 2007. aastal 915 last, mis moodustab 5,8% kõikidest elusalt sündinud vastsündinutest. 915. lapsest sündis kaaluga 500-999g 63 last, kaaluga 1000-1499g 81 last ja kaaluga 1500-1999g 144 last.

915-st enneaegsest vastsündinust 741 (81%) last sündis III ravitasandi sünnitusmajades.
AS Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikus sündis 340 (46%) enneaegset vastsündinut,
AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas 196 (26%) enneaegset vastsündinut ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliinikus 205 (28%) enneaegset vastsündinut.

Loe artiklit perinataalkeskuse loomise teemal 9. detsembri Meditsiiniuudistest

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.