Arengust koolitervishoiuteenuse osutamisel

Kooliarstide töö algus

Eesti koolitervishoiu areng sai alguse ligi 150 aastat tagasi kui koolides asusid tööle esimesed kooliarstid. Tallinna kubermangugümnaasiumi (praegune Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium) arsti dr Wilhelm Moritzat, Aleksandri gümnaasiumi arsti dr Eugen Cleverit ja Peetri reaalkooli (praegune Tallinna Reaalkool) arsti dr Arthur Bätget on mainitud juba 19. sajandi 80-ndail aastail. Esimesed koolihambaarstid alustasid tegevust 20. sajandi alguses.

Süsteemne koolitervishoiu loomine sai teoks Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 1917.a. otsusega, mil määratleti koolitervishoiu sisu, kinnitati kooliarstide põhimäärus ning aruandluse kord. Tol ajal oli kooliarsti ülesanneteks kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine, epideemiatõrje teostamine. Kooliarstid kuulusid ka linna tervishoiukomisjoni ja arstide nõukogusse (H.Gustavson „Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a.”, lk 74-77, Tallinn „Valgus” 1979.a.).

Koolitervishoid tänapäeval

Täna on koolis töötavate arstide ja õdede ülesanneteks õpilaste tervisliku seisundi jälgimine, tervisliku eluviisi kujundamine, haigestumiste ja krooniliste haiguste ennetamine, tervisliku koolikeskkonna loomises osalemine ning vajadusel vältimatu abi osutamine. Arsti poolne õpilaste tervisekontroll toimub kindlaksmääratud vanuses kolmel korral, ülejäänud kooliaja kestel läbiviidavad läbivaatused teostatakse kooliõe poolt.

Lisaks kuuluvad koolitervishoiutöötajate töökohustuste hulka tervisekaitselised tegevused, sh õpilaste vaktsineerimine vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Õpilastele esmaabi osutamine haigestumiste või vigastuste korral on koolitervishoiutöötajate igapäevatöö loomulik osa. Tallinna kooliõpilane käib tervishoiukabinetis abi saamas keskmiselt kahel korral õppeaasta jooksul. Lisaks planeeritud tegevusele tuleb koolimeedikutel sageli olla lihtsalt lapse mure ärakuulaja või anda abi tervishäirega õpetajale.

Õpilase tervise peamised mured

Õppeaasta jooksul teostatakse profülaktiline läbivaatus peaagu pooltele õpilastele. Iga-aastaste läbivaatuste põhjal võib järeldada, et terviseprobleemidega õpilaste arv suureneb aastatega. Rohkem kui kolmandikul läbivaadatud õpilasel on mingi terviseprobleem: rühihäire, ülekaalulisus, kõrgenenud vererõhk. Sagedamini esinev krooniline tervisehäire on lühinägevus, mis hakkab tavaliselt arenema 4.-5. klassis ning tõuseb esikohale keskkooliõpilaste hulgas. Ligi veerand abiturientidest astub ellu koos nägemishäirega.

Füüsilistest kaebustest on valdavamad pea- ja kõhuvalu, psüühilistest kaebustest väsimus, nõrkustunne ja närvilisus. Koolimeedikud kinnitavad Tallinna lastehaigla andmeid laste vaimse tervise häirete esinemise sageduse tõusu kohta. 2005/2006.a läbiviidud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Health Behaviour in School-aged Children; HBSC study) andmeil on 29% poistest ja 38% tüdrukutest viimasel 12 kuul tundnud end vähemalt kahe nädala vältel nii kurvana, et loobusid oma tavalistest tegevustest. Väsimustunne esineb pidevalt või sageli pooltel õpilastel, nohu pidevalt või sageli kolmandikul, samuti pea- või kõhuvalu.

Koolilaste kõrge riskikäitumise esinemissagedus, sh uimastite tarbimine, riskiv seksuaalkäitumine, madal kehaline aktiivsus, tervisliku toitumise põhimõtete vähene järgimine ja vaimse tervise probleemide sagenemine on tinginud vajaduse võtta koolitervishoius kasututusele uusi meetodeid.

Kooliõpilasele suunatud individuaalse sekkumise asemel tuleb rakendada komplekset lähenemist, mis hõlmab nii last, perekonda, õpetajaid kui ka ümbritsevat keskkonda, inimestevahelisi suhteid ja elutingimusi. Haiguste ennetamiseks ja terviseprobleemide esinemissageduse vähendamiseks on senisest enam vajalik spetsialistide koostöö ja perekonna kaasamine - meditsiinilise mudeli asendamine sotsiaalsega. Selleks on kõikides Tallinna koolides loodud tervisenõukogud, kuhu kuuluvad kooliõe või arsti kõrval ka mitmed teised tugiteenuste spetsialistid, kooli juhtkonna, pedagoogide, lapsevanemate ja õpilaste esindajad. Sageli on tervisehäire või riskikäitumise põhjused sotsiaal-majanduslikud.

Euroopa Liidu rapordi andmetel elab iga viies laps Eestis vaesuses (EPL 11.04.2008). Erinevate sektorite efektiivsem koostöö ja vajalike ressursside olemasolu võimaldaks õigeaegselt arengu- või tervisehäirete, riskikäitumise või nende põhjuste avastamise, et koondada lapsele ja perele vajalik abi.

Erinevused koolitervishoiuteenuse osutamisel

Eesti Haigekassa andmetel on koolitervishoiuteenusega haaratud enamik Eesti koole. Tallinnas osutab seda teenust Sihtasutus Tallinna Koolitervishoid, mis katab veerandi kogu Eesti koolitervishoiuteenuse mahust. Tallinna linna toetus võimaldab koolides töötavaid arste rakendada koormusega 3500 (Eesti Haigekassa arvestab 6000) õpilast ühe täiskohaga arsti kohta. Õdede koormus põhikohal on 600 õpilast. Mitmetel põhjustel ei ole kõikides Eesti piirkondades arsti teenust koolides võimalik pakkuda. Paljud koolitervishoiuteenust osutavad tervishoiutöötajad on füüsilisest isikust ettevõtjad või töötavad perearstikeskustes. Kuidas on koolitervishoiuteenus korraldatud teistes Euroopa riikides?

Käesoleva õppeaasta alguses toimus Sloveenias Euroopa Koolide Tervise ja Meditsiini Liidu (European Union for School and University Health and Medicine; EUSUH; www.eusuhm.org) ning Rahvusvahelise Noorukite Tervise Assotsiatsiooni (International Association for Adolescents Health; IAAH) ühine konverents. Konverentsil osales ligi kahekümne Euroopa riigi laste ja noorukite tervisesüsteemide ja -spetsialistide esindaja. Kuigi Euroopa koolilaste terviseprobleemid on sarnased (allergia, astma, silmanägemise langus, rühihäired, ülekaalulisus), on koolitervishoiuteenuse korraldamises palju erinevat.

Osades Euroopas riikides (Ungari, Horvaatia, Makedoonia, Sloveenia) pakutakse koolitervishoiuteenust spetsiaalsetes tervisekeskustes, kus peale kooliõe ja arsti võtavad vastu ka eriarstid ja psühholoogid. Mõnedes riikides (Saksamaa, Holland, Sveits) on koolitervishoiuteenus kohaliku omavalitsuse vastutusala ning seetõttu korralduslikult paikkonnati erinev. Enamikus riikides, sh Eesti, Rootsi, Soome, Venemaaa, on teenus korraldatud koolis, kus laps õpib. Hinnangute põhjal on selline viis vähem kulusid nõudev ning juhul, kui läbivaatuste käigus avastatud kõrvalekalletega edasi tegeldakse, ka efektiivne. Euroopa ühiskonverentsil tõdeti vajadust arendada riiklike koolitervishoiusüsteeme vajadustest ja võimalustest lähtuvalt.

Nii nagu Eestiski, puuduvad paljudes riikides koolitervishoiuteenusele kvaliteedinõuded ning vastava ala töötajate ühtne koolitussüsteem. Ühtselt tõdeti, et laste ja noorte tervisega seotud moodulite osakaalu tervishoiutöötajate täiend- ja põhikoolituste õppekavades tuleb suurendada, samuti ühtlustada nende õppesisu. Eriti vajalik on vaimse tervise edendamine, sest Euroopa riikide andmetel esineb 10-20%-l noorukitel üks või mitu vaimse tervise või käitumisprobleemi.
Mida on toomas uus koolitervishoiu kontseptsioon?

Sotsiaalministeeriumi poolt kavandatud koolitervishoiureform, mis peaks jõustuma 2009/10 õppeaasta alguses, sisaldab endas mitmeid muudatusi teenuse korralduses ja sisus. Kavandatud eelnõu peaks muutma koolitervishoiuteenuse kättesaadavamaks, efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks.

Problemaatiliseks on osutunud teenuse mahu määratlemine krooniliste haiguste, puuete või erivajadustega laste osas. Kuigi Eestis on erivajadustega laste koole neljakümne ringis, suureneb iga aastaga tavakoolides õppivate laste arv. Haridus- ja teadusministeeriumi poolt on üldhariduskoolidesse kavandatud mitmeid erinevaid tugipersonali teenuseid: logopeediline abi, parandusõpe, individuaalne õppekava, tasemeõpe, õpe erinevate riiklike õppekavade järgi jmt. Paraku ei suuda kõik koolid ressursside nappuse või spetsialistide (eripedagoogid, lo¬go¬peedid, psühholoogid, kooli sotsiaaltöötajad, karjäärikoordinaatorid, pikapäevarühma ja õpilaskodude kasvatajad) puudumise tõttu neid tugiteenusi rakendada.

Nii pole ühtegi tugispetsialisti 70% algkoolidest, pooltes põhikoolides ja 15% gümnaasiumiastmega koolis (Õpetajate Leht, nr 40, 31.10.2008). Puudub kokkulepe, missuguseid lapsi käsitleda hariduslikust ja meditsiinilisest aspektist erivajadustega lastena, ning nende täpne arv pole teada. Teame aga seda, et erivajaduste ja krooniliste haigustega laps vajab toimetulekuks lisaks kooliõe poolt pakutud teenusele ka arstlikku abi.

Tervishoiusüsteemi vahendite efektiivse kasutamise eesmärgil on koolitervishoiuteenuse osutajaks tulevikus planeeritud kvalifitseeritud terviseõde. Täna on neid Eestis kokku üheksateist, kellest vaid paar töötab koolitervishoiusüsteemis. Isesisvate tööoskuste ja kompetentsiga õdesid napib kogu esmatasandisüsteemis. Peale kaadri puudumise on veel teinegi probleem.

Kas perearstid leiavad piisavat aega õpilaste profülaktiliseks läbivaatuseks, nõustamiseks, sotsiaalsete ja vaimse tervise küsimuste lahendamiseks? Kuivõrd hakkab perearstikeskuses käimine segama õpilase õppetööd? Kui meil nimetatud ressursse pole, kas oleme siis nõus, et laste tervist jälgitakse peaasjalikult õe tasemel?

Arvestades olemasolevaid probleeme tekib küsimus, kuivõrd planeeritud ümberkorraldused tagavad koolitervishoiuteenuse võrdse ning lapse vajadusi arvestava kättesaadavuse? Kuidas kavandatud muutused mõjutavad meie rahvastiku tervist tulevikus?

Investeering lapse heaolu nimel loob tulevikus riigile tervist ja rikkust
Eestimaa elanikkonnast on ligi viiendik kooliealised, kelle hariduslikud edusammud on tihedalt seotud tervisliku seisundiga.

Sellest tulenevalt on laste tervise hoidmisele ja edendamisele suunatud järjepidev koolitervishoiuteenus oluline valdkond, mis vajab lisaks mineviku parimate kogemuste kasutamisele ka arendamist. Lastega seotud tervishoiuteenus peab olema hästi läbimõeldud ning prioriteetne ka majanduslanguse tingimustes.

Loe ka 09.12. Meditsiiniuudiste paberlehest

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.