Autor: Violetta Riidas • 10. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

E-tervise tulekuga avastavad ilmselt paljud teiste erialade arstid oma patsientide hulgas ka skisofreenia diagnoose. Tegemist on kroonilise haigusega, millest ei paraneta. Skisofreeniat esineb u 1% rahvastikust ja meestel ning naistel võrdselt.

Viimastel aastatel pööratakse üha enam tähelepanu skisofreeniahaigete kehalisele tervisele, kuna uuringud näitavad, et nende haigete haigestumus kehalistesse tõbedesse ja suremus on tavapopulatsioonist oluliselt suurem. Samas kirjutatakse neile kehaliste haiguste raviks mõeldud ravimeid 2-3 korda vähem kui teistele. Sageli kohtuvad skisofreenikud terviseküsimustes vaid psühhiaatriga, kuigi skisofreeniaravimid ise kujutavad endast ka terviseriski, olles sageli kaalutõusu ja diabeedi põhjustajaks. Skisofreenikutel on suitsiidirisk 9 korda suurem kui teisel. Depressiooni põeb neist kuni 25%.