Autor: Violetta Riidas • 28. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Katsed näitasid, et inimese DNAga ühinenud viirus üritab end lühiajaliselt paljundada, paljundades sellega ebaproportsionaalselt üles ka inimese vastava genoomi piirkonna. Selle tulemusel programmeeritakse rakk tõenäoliselt ümber ning rakk unustab enda igapäevaülesanded ja läheb piltlikult öeldes hulluks. Ehk teiste sõnadega tekib asotsiaalne rakk, mis ei suhtle adekvaatselt enam teiste rakkudega ega allu ka organismis valitsevatele reeglitele.

Kuna viiruses leiduvad vähki tekitavad geenid takistavad sellisel rakul enesetappu sooritamast, on tulemuseks surematu rakk, mis muudkui paljuneb omatahtsi, kuigi pole organismilt vastavasisulist käsklust saanud. Kui immuunsüsteem samuti sellise rakuga hakkama ei saa, siis areneb välja vähkkasvaja.