Autor: Violetta Riidas • 4. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Melanoomi haigestumist soodustab enim UV-kiirgus. Taanis ja Kanadas 1988. aastal tehtud uuringud näitasid, et enamasti haigestusid melanoomidesse heledanahalised siseruumides töötavad inimesed, kes said lühikese aja jooksul suure UV-kiirguse doosi (puhkusereisid lõunariikidesse, nädalalõpu piknikud jne).

Oma osa on migratsioonil (eriti Austraaliasse), solaariumidel (külastajad on loomult päevitajad inimesed ja UV-kiirguse kogudoos kujuneb suureks), vähesel päikesekaitsevahendite kasutamisel (kaitsekreemid, päikesevarjud, peakatted), sotsiaalstaatusel (suurem suremus madala sotsiaal-majandusliku staatusega inimeste hulgas) ja mõnedel elukutsetel (piloodid ja pardatöötajad).Vaadates viimaste aastakümnete statistilisi näitajaid nahavähkide ja melanoomide kohta, võib järeldada, et haigestumus on suurem I ja II nahatüübiga inimeste hulgas, eriti neil, kes on lapsepõlves rohkelt päevtanud ja kellel on seetõttu UV-kiirguse kumulatiivne mõju suurem. Ülekaalus on haigestumine basaalrakulisse nahavähki, sama kehtib Eesti kohta.2004. aasta andmetel esineb maliigset melanoomi palju Austraalias (40–50 juhtu 100 000 elaniku kohta), Kesk-Euroopas on see näitaja 12–15 ja Indias 0,2–0,5.Märkimisväärselt suureneb haigestumine nahavähkidesse üle 40aastastel inimestel, kusjuures lõunapoolsetes riikides on rohkem ohustatud mehed ja põhjapoolsetes riikides, kaasa arvatud Eestis, naised. Tumedanahalisel rassil esineb basaalrakulist nahavähki vähem.