Autor: Violetta Riidas • 4. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

29.aprillil toimus Tallinnas Eesti Tervishoiu Juhtide Kolleegiumi juhatuse koosolek-seminar, kus teemaks oligi kvaliteet arstiabis. Kutsustud olid kõik ETJK liikmed ja ettekanded olid Kalev Karult AS-st Medicum, Marina Kaarnalt PERH-i kvaliteedi teenistuse juhatajalt ja Peeter Laasikult SA Elva Haiglast.

Alustas intrigeerivalt Kalev Karu, kes oma ettekande alguses võrdles kvaliteeti mütoloogiaga. Kui palju on arstide igapäeva tegevused tõenduspõhised ja kuipalju on uskumist, et meie tegevused on tõenduspõhised? Kas juhtimiskvaliteedi parandamine toob kaasa alati ravitulemuse paranemise? Kas elektroonilise haigusloo tulemuseks on alati teenuse kvalteedi tõus ja säästetud elud? Kas ravijuhise jälgimine tagab alati patsiendi jaoks parima tulemuse? Tänapäeval on kvalteediprobleemid väga mitmetahulised ja nendega tegelemise käigus ilmneb uusi aspekte. Vahel on protsess olulisem kui alguses ette defineeritud tulemus. Küsimusi on palju ja vastuseid vähe ning aeg-ajalt tuleb ka nn põhitõed (uskumused) kahtluse alla panna.Marina Kaarna keskendus oma ettekandes konkreetselt PERH-is rakendatavatele kvaliteedi süsteemile. Süsteemi kujunemisest aru saamiseks tegi ta ka lühikese ekskursi PERH-i kujnemise lukku. Kuidas sulatati kokku erinevate haiglate erinevaid arusaamu ning ka tehnilist dokumentatsiooni PERH-i loomise algaastatel ja nii edasi. Tema ettekandest joonistus ka selge ülevaade hetkel toimivast organisatsiooni süsteemist; kuidas on saavutatud erinevate tasemega juhiste ühtlus; kuidas toimib perioodiline juhiste ülevaatus ;millised on arstide, osakonna ja keskuste juhtide kohustused-vastutused jne.Peeter Laasik tutvustas oma ettekandes üht võimalkku p4p arendust- PART (PROM)- „patsiendi arvamus ravitulemusest”. Ettekande alguses oli mitmeid näiteid senistest kvaliteedi indikaatoritest-operatsioonide arv, ravijuhiste rakendamise osakaal, auditid, jne. Samas tuleb tõdeda, et ükski neist ei ole osutunud aja jooksul veatuks. Rakendamise käigus oleme me pidanud revideerima oma arvamust nende tähendusest. PART on küllalt uus ja huvitav võimalus ravi tulemuste hindamiseks patsiendi seisukohalt lähtudes. Kas Eestil on reaalne seda kvaliteedi indikaatorit kasutada? Mis on oodatav tulu ja millised on oletatavad riskid (ka rahalised)? Kas Eestil on mingeid eeliseid selle indikaatori rakendamiseks?Ettekannete järel toimus diskusioon, kus juhtmõtteks oli-kõik arvamused on teretulnud.Seminari lõppmõtteks võiks kokkuvõtvalt öelda - Eestis on haiglates juba juurdunud palju erinevaid kvaliteedi juhtimise meetmeid ja oleme läbi teinud suure arengu lühikese ajaga. Samas peab kogu aeg kriitiliselt üle vaatama seniseid kogemusi ja otsima uusi võimalusi oma tegevuste parandamiseks. Ning kvaliteet tähendab eelkõige midagi, mida me suudame ka mõõta.