Autor: Violetta Riidas • 29. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimusele vastas 75 lugejat, kellest 72% olid veendunud, et taoline lepe on tingimata vajalik. Vaid alampalga lepet pidas vajalikuks 9%. Täiesti mittevajalikuks pidas kollektiivlepet 13% vastanuist ja 5% leidis, et isiklikult ei saa nad sellest mingit kasu.

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Inna Rahendi sõnul lõppesid aga eelmise aasta miinimumpalga kollektiivlepped nii, et osa tervishoiutöötajaid ei saanud sellelegi alla kirjutada.„Praeguseks oleme koostanud palju laiapõhjalisema kollektiivleppe projekti, mis käsitleb töötamise n-ö pehmet külge: tööaeg, öötöö, õppepuhkused, toetused jms,“ kirjutab Rahendi homme ilmuvas lehed Meditsiiniuudised. Kutseliit koos arstide liiduga on üritanud juba pool aastat tulutult haiglate liidult ja ministeeriumilt kommentaare saada, kuid paraku on neid ignoreeritud.„See on selgelt venitamistaktika, aga lõputult seda ju teha ei saa. Eriti kui räägime, et oleme Euroopa Liidu liige ja selle head tavad kehtivad ka meil. See ei ole euroopalik tava – mitte pidada läbirääkimisi,“ kommenteeris Rahendi.