Autor: Kärt Blumberg • 3. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hoolimatust haiglates ei vabanda miski
Eile kuulsime Anneli Rõigase poja
lugu, kes pidi haiglas olles oma kolmel viimasel elunädalal taluma äärmist
hoolimatust, mistõttu ema süüdistab haiglat poja sandistamises, või veelgi
hullemas. See ei ole kahjuks ainus juhtum ega erand. Täpselt sama kogesid ka
minu lähedased inimesed, kirjutas murest murtud ema Eesti Ekspressis.
Anneli Rõigas kirjutas avalikus kirjas, et tema 26-aastane poeg Oliver saabus Põhja-Eesti regionaalhaiglasse omal jalal, oli rääkimis-, nägemis- ja kuulmisvõimeline, ent sandistati süstidega juba esimese haiglas viibitud nädalaga. Oliver kaotas vaid mõne päevaga liikumis-, kõne- ja pea täielikult ka nägemisvõime.
Murest murtud ema kirjast selgub, et lootusetuks arvatud neelamisraskustega haige jäetakse regionaalhaiglas lihtsalt nälga surema. Apaatsust tekitavaid rahusteid ja valuvaigisteid süstitakse ka neile patsientidele, kellel puudub igasugune valu, ilmsed insulditunnused jäetakse tähele panemata; lahtise akna juures lebavat liikumisvõimetut inimest piinakse teki äraviimisega, ning ta saab haiglas kopsupõletiku, kirjutab Rõigas. Süüdistusi on tal veelgi, ja ma ei usu, et ta grammigi liialdas. Tema näeb seda asja nii.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!