Autor: Siret Trull • 24. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autism jääb sageli diagnoosimata
Kuigi viimase paarikümne aasta jooksul on
autismi diagnoosiga laste arv plahvatuslikult kasvanud, usutakse, et paljud
autistlike kalduvustega lapsed jäävad diagnoosimata ega saa seetõttu tähelepanu,
mis võiks aidata neil paremini hakkama saada.
Teadlased usuvad, et autistlike häirete all kannatab vähemalt üks laps sajast. Selle arvestuse alla kuuluvad kõik autistlike häirete spektrisse kuuluvad häired, mille hulka loetakse ka Aspergeri sündroomi: need lapsed pole vaimselt alaarenenud, kuid neil on raskusi normaalse suhtlemisega.
Ginny Russell Exeteri ülikoolist usub, et autismi paremaks diagnoosimiseks peaks tegema senisest suuremaid jõupingutusi, sest vaid diagnoos avab neile lastele võimalused, mida nad vajaksid. Autismi diagnoosimisel on probleeme ilmselt veelgi, sest näiteks poisid saavad diagnoosi märksa kergemini kui tüdrukud, isegi kui neil on samasugused sümptomid.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!