Tartu ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu kinnitab samuti, et elurütmi muutumine ei põhjusta mitte ainult unehäireid, stressi, töö- ja liiklusõnnetusi, vaid mõjub laastavalt südamehaigetele ja diabeetikutele, kirjutas Õhtuleht.
«Terve inimene kohaneb une- ja söögiaegade muutumisega paari nädala jooksul, aga lastel võib selleks kuluda kuni kaks kuud. Kellakeeramine mõjub halvasti isegi veel ema kõhus olevatele tulevastele ilmakodanikele. Milleks rahva tervist halvendada? Kui Eesti väga tahaks, saaksime eurodirektiivile vaatamata kellakeeramisest loobuda. Ega sõiduplaanide ümbertegemine ka nii mõeldamatu ja rahakulukas töö ole,» arvab Teesalu.