Nõnda nimetatud suhkrutablette kasutatakse tavaliselt peamiselt uuringutes, kus katsetakse uusi ravimeid. Sellistes katsetes jäetakse patsientidele ütlemata, kas neile antakse päris ravimeid või aktiivsete toimeaineteta tablette kindlustamaks, et uue medikamendi potentsiaalsele kasutegurile antakse objektiivne hinnang. Samas on vitamiinide või ohutute ning reaalse mõjuta rohtude välja kirjutamine laialdaselt levinud ka laboritingimustest väljaspool, kirjutas teadus.err.ee.
Ühe ajakirjas Journal of Internal Medicine ilmunud uurimuse kohaselt kirjutab regulaarselt platseebosid välja 45% Chicago praksistes töötavatest arstidest. Ligilähedast näitajat saab laiendada tõenäoliselt ka Eestile, kui arvestada platseeboks ka ravimi potentsiaalse toimeefektiivsusega liialdamist. Juurdunud arusaama kohaselt põhineb platseebo efekt patsiendi usul, et neile antakse efektiivselt toimivat päris ravimit. Platseebode mõju samas teaduslikult sellegipoolest seni uuritud ei oldud.