Autor: Indrek Kald • 21. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inimõiguste kohus tegi 20. jaanuaril otsuse asjas Haas vs Šveits (kaebus nr 31322/07), milles asus seisukohale, et kaebaja õigust eraelu austamisele (konventsiooni artikkel 8) pole rikutud sellega, et Šveits ei taganud haigele mehele enesetapuks vajaliku doosi ravimite saamist ilma retseptita, et isik saaks lõpetada oma elu valutult ja ebaõnnestumise riskita.

Kaebajal oli üle 20 aasta tõsine bipolaarne häire (psüühikahäire) ja ta leidis, et see ei võimalda tal enam väärikalt elada. Haas proovis kahel korral ebaõnnestunult enesetappu, kuna tal polnud piisavas koguses mõjuainet (sodium pentobarbital). Seda sai üksnes retsepti alusel. Ta pöördus erinevate riigiasutuste poole, leides, et konventsiooni artikkel 8 (õigus eraelu austamisele) alusel on riigil positiivne kohustus luua tingimused, mis võimaldavad valutut enesetappu ilma riskita, et see ebaõnnestuks. Šveitsi kohtud ei nõustunud kaebajaga, leides, et tuleb teha vahet isiku õigusel sooritada enesetapp ja riigi kohustusel isikut selles abistada. Seejärel pöördus kaebaja inimõiguste kohtusse.