Everaus: vale toitumine on arvestatav vähirisk

Tartu Ülikooli onkoloogiakliiniku juhataja
professor Hele Everausi sõnul tasub vähki haigestumise põhjuseid otsida muu
hulgas toitumisest.

Maailma vähiuuringute fondi koostatud riikide edetabeli järgi esineb vähki rohkem kõrge sissetulekutasemega riikides ja see on tingitud mitmetest asjaoludest. Näiteks on arenenud riikides paremad diagnoosivõimalused ning seetõttu avastatakse ka uusi vähijuhte seal rohkem, kirjutas Tarbija24.

Oluline on ka asjaolu, et kõrgema sissetulekuga riikides esineb ülekaalulisust ja alkoholi tarbimist rohkem ning kehalise aktiivsuse näitajad on madalamad. Lisaks kipub vananeva elanikkonnaga riikide puhul haigestumist rohkem olema.

«Taanlased, kes troonivad 326 vähijuhuga 100 000 elaniku kohta tabeli eesotsas, arvavad ise, et nende haigestumise kõrge sageduse põhjuseks on suitsetamine – eriti naistel. Samuti liigne alkoholitarbimine, rasvumine ja vähene kehaline koormus,» rääkis Everaus.

Tema sõnul tasub raske haiguse põhjusi otsida eeskätt toitumisharjumustest. Paljudes riikides, eriti USAs, arutletakse elavalt toiduallikate kvaliteedimuutuste üle.

«Nii ei ole toidus kasutatav liha enam pärit rohtu söövatelt loomadelt. Lihaloomadele manustatakse ohtralt hormoonpreparaate, mis toiduga inimese organismi sattudes võivad oluliselt kõigutada seesmisi kaitsemehhanisme ja seeläbi soodustada kasvajate teket,» rääkis professor.

Lisaks on Everausi sõnul hormoonide allikaks plast.

«Aga plastpudelites tarnitakse ja hoitakse ka allikavett. Nii lahustuvad plastist pärit hormoonid ja joome need endale sisse,» selgitas ta.

Kõik toitumisuuendused on Eestisse jõudnud teatud hilinemisega ja võib olla, et see on mõjutanud ka siinset vähki haigestumise taset.

2007. aastal avastati Eestis 6791 uut vähijuhtu. Pahaloomulistesse kasvajatesse suri tunamullu 1897 meest ja 1632 naist. Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eesti probleem selles, et haigus avastatakse liiga hilises staadiumis ja sureb 60 protsenti haigestunutest.

Rahvusvahelise andmebaasi Globocan 2008 andmetel on meeste seas vähki haigestumine 285,7 inimest 100 000 elaniku kohta ja naistel 203,7, mis tähendab, et mehed haigestuvad sagedamini. Meestel on kõige enam kopsu-, eesnäärme-, jämesoole- ja maovähki, naistel aga rinna-, jämesoole-, emakakaela- ja emakakeha-, munasarja- ja kopsuvähki.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.