Eriarstile pääsemise järjekord aastaga 12% kasvanud

Võrreldes eelmise aasta 1. jaanuariga ootas
tänavu 1. jaanuaril Eestis ambulatoorse eriarsti järjekorras 12% rohkem inimesi
ehk kokku 124 341.

Kui lisada need ooteajad, mis tulevad eriarstiabi päevastatsionaarist, eriarstiabi statsionaarist, hooldusravist ja hambaravist, oli jaanuari alguses erinevates järjekordades ligi 136 000 inimest. Peamiselt on patsiendid järjekordades lubatud ooteajal ja päris paljud ka patsiendi-poolse soovi tõttu. Mahukad on järelkontrolli ootelehed.

Ambulatoorse eriarsti järjekord oli suurim Ida-Tallinna Keskhaiglas, 40 000 inimest (aasta varem 37 000). Ootajatest üle pooled olid järjekorras lubatud ooteajal, võimsuse puudumisel 625, patsiendi-poolsel soovil 6000 inimest ja järelkontrolli tõttu 6800 inimest.

Ida-Tallinna Keskhaiglale järgnes kliinikum 34 600 inimesega ootelehel ja Regionaalhaigla 22 000 inimesega. Kõigis neis haiglais oli aastaga järjekord kasvanud. Ainsana suurtest haiglatest oli järjekord vähenenud Lääne-Tallinna Keskhaiglal. Ida-Tallinnas oli kasvanud nende inimeste hulk, kes on ootelehel haigla võimsuse puudulikkuse tõttu. Aasta tagasi oli neid 303, tänavu 625.

Eriarstiabi päevastatsionaari ootas 1. jaanuari seisuga 2264 inimest, võrreldes eelmise aastaga 36% enam. Pea iga teine neist ootas järjekorras Tartu Ülikooli kliinikumis.

Aastaga on ainsana vähenenud eriarstiabi statsionaari järjekord. Eriarstiabi statsionaaris oli 1. jaanuari seisuga ootelehel pisut üle 7700 inimese. Aasta varem oli neid üle 10 000.

Hooldusravi järjekord oli 1. jaanuari seisuga 134 inimest, neist enamus statsionaarsele hooldusravile.
Hambaravis oli järjekorras kokku 1517 inimest, üle kolme korra rohkem kui aasta varem.

Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel selgitas, et oluline on vaadata ka järjekorras olemise põhjust. „Praegune tabel näitab seda, et suurenenud on patsientide arv, kes pääsevad arstile lubatud ooteaja (haigekassa nõukogu poolt kehtestatud ) piires,“ jätkas ta. Põhjus võib peituda selles, et raviasutused on oma tööd paremini organiseerinud või on arste rohkem.

Haigekassa on samuti rohkem raha suunanud just ambulatoorsesse ja päevaravisse, et sealseid ravijärjekordi lühendada. „Haigekassa jälgib, et ei tekiks rahalisel põhjusel järjekordi, siis kontrollime raviasutuse järjekorra andmeid ja vaadatakse üle lepingud,“ lisas Koppel. Praegusest on näha, et rahalisel põhjusel ravijärjekorrad praktiliselt puuduvad, rõhutas ta.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.