Euroopa Parlament asub hoogsalt võitlema võltsitud ravimitega

Euroopa Parlamendi saadikud võtsid
kolmapäeval vastu uue õigusakti, mille eesmärk on vältida võltsitud ravimite
sattumist seaduslikku tarneahelasse.

Uue seadusega on hõlmatud ka internetikaubandus ning lisaks näeb see ette uute turvaelementide kasutuselevõtu, kontrollisüsteemi ning karistused võltsijatele, et ohtlikud ravimid ei jõuaks patsientideni. Eelnõu poolt hääletas 569, vastu 12 ja erapooletuks jäi 7 saadikut.

WTO hinnangul on Euroopa seaduslikus tarneahelas müüdavatest ravimitest 1% võltsitud ning see osakaal suureneb. Mõnel pool maailmas võib isegi üle 30% müügilolevatest ravimitest olla võltsitud. Samuti tekitab muret asjaolu, et kui varem võltsiti peamiselt nn elustiili ravimeid, siis praegu on olulisel määral suurenenud uuenduslike ja elupäästvate ravimite võltsimine.

Internetimüük

Saadikud leidsid, et õigusakt peab hõlmama ka ravimite müüki internetis, sest internet on peamine võltsitud ravimite turustuskanal ELis. Liikmesriikides, kus internetiapteekidel on lubatud tegutseda, peavad nad saama loa, et ravimeid üldsusele müüa.

Sellisel veebisaidil tuleb kasutada ühist logo, mis peaks olema äratuntav kogu ELis, et patsient teaks, et veebisait on seotud tunnustatud apteegiga. Kõik tunnustatud veebipõhised apteegid peavad sisaldama viita liikmesriigi kesksele veebisaidile ning olema sellel veebisaidil ära nimetatud. Liikmesriikide kesksed veebisaidid on omakorda seotud Euroopa veebisaidiga. Kodanikke tuleb samuti teavitada Interneti teel ebaseaduslikult pakutavate ravimitega seotud ohtudest ning ühise logo, liikmesriikide veebisaitide ja Euroopa keskse veebisaidi toimimisest.

Turvaelemendid, jälgitavus ning ravimite tagasikutsumine

Seaduseelnõu ajakohastab eeskirju ning näeb ette turvaelementide kasutuselevõtu. Nii tagatakse ravimite identifitseerimine ja ehtsuse tõestamine ning nende jälgitavus kogu tarneahelas (vabrikust patsiendini).

Reeglina peab turvaelemente kasutama kõikidel retseptiravimitel, v.a juhul kui võltsimise ohtu selgelt ei ole. Retseptita väljastavate ravimite puhul üldjuhul turvaelemente kasutada ei ole vaja, v.a juhul kui võltsimise oht on selgelt olemas. Ümberpakendamisel tuleb turvaelemendid asendada võrdväärsete turvaelementidega.

Liikmesriigid peavad lisaks kehtestama süsteemi, mille eesmärk on ära hoida oletatavalt ohtlike ravimite jõudmine patsientideni. See süsteem võimaldab ravimite tagasikutsumist, sealhulgas ka patsientide käest. Kui on kahtlus, et ravim võib tõsiselt ohustada rahvatervist, edastatakse ohuteade kõigile tarneahela osalejatele ja teavitatakse ka teisi liikmesriike. Kui selline ravim on juba jõudnud patsientideni, avaldatakse 24 tunni jooksul kiireloomulised avalikud kuulutused, et see ravim patsientide käest tagasi kutsuda.

Eelnõu sisaldab uusi sätteid ka ravimite vahendamise ja kolmandatesse riikidesse ekspordi kohta, ning näeb ette sanktsioonid direktiivi sätete rikkumise eest.

Järgmised sammud

Vastu võetud teksti osas jõudis parlament nõukoguga juba eelnevalt kokkuleppele. Nõukogu peab nüüd ettepaneku ka ametlikult heaks kiitma. Liikmesriigid peavad direktiivi hakkama rakendama 24 kuud pärast selle avaldamist ELi Teatajas.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.