Koolitamise eest peaks maksma riik

Intervjuu ravimiameti peadirektori
asetäitja Alar Irsiga.

Miks on nii, et aastaid kestnud arstide koolitusreiside süsteemi peetakse varjatud korruptsiooniks, see on vastuolus valdkonna eetikanormidega, kuid on püsinud seni muutumatuna?
Maailmas on väga palju asju, mis ei ole kooskõlas eetikanormidega, Eesti poliitikas näiteks. Antud teemal on eetikast hakatud rääkima suhteliselt hiljuti ja sedagi pigem üldsuse survel, mitte arstide või ravimitootjate sisekaemuse tulemusel. Üks oluline põhjus ravimitootjatelt toetuse küsimiseks on ilmselt see, et head “arstide koolitusreiside süsteemi” ei ole olemas. Iseasi, kas ja mil määral seda on vaja. Kui kaalutakse ja leitakse, et teatud ulatuses tuleb käia teadmisi omandamas rahvusvahelistel üritustel, siis ma olen alati arvanud, et nii arstide mainele kui ka koolitamise tulemuslikkusele mõjuks märksa paremini, kui vahendid selleks leiaks riik. Oleks aeg aru saada, et ravimiga ravimine ei tähenda ainult ravimite ostmist-kompenseerimist maksumaksja raha eest, vaid oleks paslik osa avalikust rahast kulutada ka nende ravimite mõistliku kasutamise suunamisele.

Ravimifirmad õigustavad end sellega, et Eesti riik on vaene ning masu ajal tõmmati koolituskulusid veelgi kokku.
Ravimifirmadel ei ole vaja ennast õigustada, ega nad vägisi kellelegi raha ei paku. Praegu on väide, et arstidel on keeruline oma koolitusi muul moel rahastada, üsna tõene.

Aastast aastasse korduvad ühed ja samad nimed, kes arstidest koolitusreisil käivad.
Ilmselt reisivad rohkem inimesed, kellele meeldib rohkem reisida. Osa arste tahab saada oma uued teadmised teaduskirjandusest või kodumaistelt arvamusliidritelt, teised eelistavad kohtuda välismaa kolleegidega. Tulemus, ma arvan, on sama hea. Ravimitootjad peaksid pakkuma toetusi läbipaistva süsteemi alusel, mida mitmed neist ka teevad, luues vastava fondi ja avalikud otsustamiskriteeriumid, nagu näiteks GSK.

Kuidas saab patsient olla veendunud, et eksootilistes riikides ravimifirma kulul käinud arst ei teeni selle ravimifirma huve?
Ei saagi. Väga raske on mõõta ja öelda, et reis mõjutas arsti ravimisharjumusi, aga on võimatu ka vastupidist tõestada.

Siin on korrastamise ruumi?
On, aga ma ei leia, et oleks paslik, vajalik või optimaalne seda riiklikult veel rohkem reguleerida. Eestis seadusega tagatud avalikustamise tase on niigi üsna edumeelne. See on arstide erialaorganisatsioonide ja tööandjate otsus, mida nad lubavad ja mida mitte. Riik ja tööandjad saaks abiks olla, hakates arstide jätkukoolituste süsteemi käsitlema tervishoiu kvaliteedi tagamiseks vajaliku ja vastavalt rahastatud ettevõtmisena. See ei tähenda automaatselt “koolitusreiside süsteemi”, aga vajadusel hõlmaks rahvusvahelist koolitust.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.