Autor: Merike Kungla • 29. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võime lõhnu ära tunda põhineb ajuosade keerukal koostööl
Haistmine on üks ürgsemaid meeli, kuid
selle toimimismehhanismid pole neuroteadlastele siiani päris selged. Colorado
ülikoolis läbi viidud uurimuse järgi suudetakse lõhnu ära tunda, sest erinevad
lõhnatajus osalevad ajupiirkonnad vahetavad vastastikku infot, vahendas Novaator.
Ajakirjas Neuron ilmunud uurimus põhineb nelja aasta jooksul hiirtega tehtud katsetel. Eksperimendid näitasid, et kõigepealt jõuab lõhnasignaal ajus haistesibula nimelisse piirkonda, mis asub otsmikusagara all. Seejärel suunatakse info edasiseks analüüsimiseks ajukoorde. Kuid siis avastasid neuroteadlased midagi üllatavat– nimelt haistesibula ning ajukoore vahelise tiheda vastastikuse suhtluse.
“Algselt arvati, et haistesibul niiöelda filtreerib väliskeskkonnast saadud lõhnainfot ning lõplik otsus, et lõhn on ära tuntud ja toit on selle põhjal söödav või mitte, tehakse ajukoores,” selgitas uurimuse juht, Colorado ülikooli professor Diego Restrepo.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!