Neerukivipurustaja päästaks haiged piinast

Kui Eestil oleks oma neerukivide kehavälise
purustamise aparaat (ESWL – Extracorporeal Shock Wave Lithotripsy), siis poleks
vaja erakorralisi haigeid opereerida, kirjutas Õhtuleht.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Tartu Ülikooli Kliinikum rendivad üle 639 116 euro maksvat aparaati kahe peale kokku kolmel päeval kuus taanlastelt ja sellega ravitakse peamiselt plaanilisi haigeid. Ägeda valuga patsientidel, kes vajavad abi kohe, tuleb üldjuhul minna tavalisele operatsioonile.

Viljandi haigla uroloog ja riigikogulane Tõnu Juul leiab, et riik vajab kindlasti vähemalt ühte oma ESWL-i. "Aparaat peaks asuma statsionaarselt Eestis ja tegema siin pidevalt tööd. Praegu taanlastelt renditav aparaat ei ole mitte viimane mudel, uued on tunduvalt täiuslikumad," rääkis Juul ajalehele. "ESWL on patsienti kõige vähem traumeeriv ja kõige väiksemaid tüsistusi põhjustav ravivõimalus."

ESWL purustab neerukivid lööklainega. Üldjuhul tehakse protseduur ambulatoorselt valuvaigisti kasutamisega ja see kestab vaid 30–60 minutit. Pärast operatsiooni ei tohi patsient samal päeval ainult autot juhtida, alkoholi pruukida ja kuuma vanni minna – muid kategoorilisi piiranguid pole.

Kuigi kivipurustusaparaat maksab palju, on sellega tehtav protseduur tavalisest operatsioonist odavam. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) uroloogiaosakonna ülemarsti-osakonnajuhataja Ülo Zireli andmeil maksab üks seanss umbes 224 eurot, endoskoopilised ja haavaga operatsioonid aga umbes 959 eurot – hinnavahe seega neli korda.

Kliinikumi arsti-õppejõu Peeter Teeääre andmeil loetakse ESWLi puhul optimaalseks, kui üks aparaat on 1,5 miljoni elaniku kohta. "Meil ei kasutataks selle ressurssi täielikult ära, aga üks võiks siiski olla. Aparaadi muretsemine jääb ressursi taha, me ei saa neid osta igaks juhuks," sedastas Teeäär.

Põhimõtteliselt on kõik haiglad majanduslikult huvitatud ise kohapeal opereerimisest, mitte patsiendi teise haiglasse protseduurile saatmisest, sest sellest sõltub nende sissetulek. Arst, kes palus oma nime mitte avaldada, rõhutas, et see ei tähenda sugugi seda, et patsiente vajaduse korral teistesse haiglatesse ei suunata. "Arst kaotaks oma koha, kui niisugune asi välja tuleb," kinnitas ta.

Peamiselt sõltub ravimeetodi valik aga kivi suurusest ja asukohast.

Eesti haiglad ei ole neerukivide purustamise aparaadi muretsemist taotlenud ja Teeääre arvates pole selleks ka põhjust.

Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel ütles, et haigekassa ei koordineeri kallite meditsiiniaparaatide ostmist, seda teevad haiglad ise.

Lisa kommentaar

  • Merike Kungla

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.