Autor: Merike Kungla • 19. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

«Turu moonutamises ja vaba konkurentsi piiramises süüdistab Villa Benita haigekassat ja terviseametit juba pikemat aega. Paraku ei vii meditsiiniteenuste ostmisel vaba konkurents õiglasele teenuse jaotusele ühiskonnas," nentis haigekassa juht. "Tsiteerin haridusministri sõnu hariduse kohta: «Vaba turg reguleerib küll, kuid mitte vajalikus suunas.» Miks siis meditsiiniteenuse pakkumist (sarnaselt haridusega) on vaja reguleerida? Kahel põhjusel – tervishoid kui avalik hüve ja selgete turutõrgete olemasolu meditsiiniteenuste pakkumisel,» Danilovi sõnul eristub avalik hüve erahüvest selle poolest, et avalikul hüvel on positiivsed lisamõjud – ühe inimese ravimine või ravimata jätmine ei mõjuta mitte ainult seda indiviidi, vaid kogu ühiskonda. Selliseid teenuseid aga ei mõjuta turg vajalikus suunas."

«Näitena võib tuua nii nakkushaiguste kui ka muude terviserikete õigeaegse ravimise, mille tegemata jätmine võib põhjustada ühiskonnale lisakulutusi (epideemiad, töövõimetuspensionid) ja inimesele lisakannatusi. Selleks, et õiged asjad õigel ajal ka tehtud saaks, peab riik nii hariduses kui ka tervishoius sekkuma,» ütles ta.