Rinnavähi sõeluuringule jõuavad vaid pooled kutsutuist

Mai on rinnavähi varajase avastamise kuu,
mille raames korraldatava kampaaniaga “Ära jää hiljaks” kutsub naisi tasuta
sõeluuringus osalema. Uuringu eesmärk on rinnavähki suremuse vähendamine. Paraku
on onkoloog Riina Kütneri hinnangul Eesti naiste suhtumine selle haiguse
avastamisse ja ravisse liiga leige.

“Ühtpidi oleme pikka aega jaganud teavet rinnavähi kohta ja kõik naised peaksid olema selle haiguse olemasolust teadlikud. Justkui ongi – teatakse, et rinnast tükki leidmise korral peab tulema kontrolli,” ütles dr Riina Kütner. Samas, lisas ta, osales 2010. aasta sõeluuringus kutsututest vaid 53%, mis on päris kurb tulemus. Selline nigel osavõtt võib tähendada, et riik ja haigekassa loobuvad projekti toetamisest, mis oleks arsti sõnul katastroof. “Kampaania on ääretult vajalik ning teavitustööga peab lihtsalt palju enam tegelema. Vähki suremises pole midagi daamilikku ega elegantset – näiteks kolmanda astme vähi puhul hakkab kasvaja lagunema ja levitama spetsiifilist haisu, jooksma verd ja tegema valu.”

Rinnavähk tabab tihti ka riskitegurite puudumisel
Sõeluuring läheb riigile kalliks maksma, sest iga tehtud mammogrammi vaatavad üle kaks arsti, kelle töö koos tehnika ja lisapersonaliga maksab palju. Selline kampaania on enam levinud arenguriikides, kus vähi avastamine varajases staadiumis on heal järjel.

Muide, kui günekolooge on Eestis sadu, siis mammolooge võib üles lugeda kahe vaid käe sõrmedel. Kuigi enamasti on günekoloogid nii haritud, et saadavad iga rinnavähisümptomi kahtlusega inimese kiiresti kontrolli, pole rinnavähi avastamine ja ravi nende töö.

Uuringud on doktor Kütneri sõnul näidanud, et rinnavähki on nelja-viit tüüpi ja nende käitumisjooned on erinevad, mistõttu on oluline individuaalne ravi. “Öeldakse küll, et riskigrupis on sünnitamata ja vähemalt viis aastat beebipille tarbinud naised, üle 45aastased naised ning need, kelle suguvõsas on kasvajaid leitud. Tegelikult võib rinnavähk tabada igaüht – eriti hirmutav on see noorte puhul.”

Onkoloog rõhutas, et mida varem vähi alge üles leitakse, seda tõenäolisemalt saab naine terveks. Esimese astme vähi puhul on kasvaja läbimõõt alla 2 cm ja see on tänu headele aparaatidele ka leitav. Teise astme kasvaja on samuti enamjaolt eemaldatav, ent kolmandas astmes on seda ilma eelneva keemiaravita juba väga raskesti eemaldada.

Väga suur protsent vähihaigeid on arsti sõnul ka sellised naised, kellel pole eelnevat ei perekondlikku ega muud riskitegurit, kuid kes siiski on haigestunud. “Peale inimeste enda südametunnistuse tahaksin koputada perearstide südametunnistusele, kes võiksid kõigilt üle 50aastastelt patsientidelt mammograafiliste uuringute kohta küsida. Riik teeb selleks suuri väljaminekuid, ent inimesed kas ei saa infot kätte või ei pea seda tähtsaks,” rääkis dr Kütner.

Vähiravi on liikunud rinna säilitamise suunas
“Minu soovitus perearstidele on püüda Eesti inimestele veel paremini selgeks teha, kui vajalik on seesugustele kampaaniatele reageerida, ning teadvustada neile, et rinnavähiravi on aja jooksul palju säästvamaks muutunud,” sõnas onkoloog. Kui on vaid üks kolle ning haigus võimaldab, jäetakse patsiendi rind alles. Samuti ei puhastata kogu kaenlaalust lümfisõlmestikku üleni, vaid tehakse vähirakkude olemasolu-uuringud.
“Muidugi peaks enese kontrollimist ja ravi tuletama meelde ka arstidele, kellest suur osa läbib ravi tööd katkestamata ja asendajat leidmata,” ütles dr Kütner. “See on täiesti hämmastav!”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.