Autor: Triin Tabur • 10. juuni 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Karistuse vastu vabandusega?
Meedikud tunnistavad tüsistuste korrapärase
dokumenteerimise vajadust, aga ei usu sellesse, et ühiskond on valmis
väärtustama arstide ülestunnistusi võimalike eksimuste teemal.
Pärnu Haigla ravijuhi ja kardioloogi Veiko Vahula sõnul samastub ravitüsistus avalikus käsitluses pahatihti mõistega “arsti viga” ning see omakorda mõistega “arsti süü”. Kvaliteedijuhtimises aga käsitletakse ravitüsistusi palju laiemalt ning arstlikel vigadel ja eriti arstide süülistel vigadel on ravitüsistuste hulgas Vahula sõnul väike osa.
Ta möönab, et ka professionaalide omavahelises suhtluses käsitletakse ravitüsistusi erinevalt ning seetõttu tuleks Eestis esmalt kokku leppida, mis on kõrvalekalde, tüsistuse ja ravivea definitsioon.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!