Autor: Kadi Heinsalu • 7. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uuringu metoodika oli kvantitatiivne küsitlusuuring, mis viidi läbi 2010.aastal. Juhuvalim moodustati 37 276 sõeluuringu sihtrühma kuuluvast naisest. Koos sõeluuringu kutsega saadeti 2942 naisele ankeet, mille nad said tagasi saata ümbrikus, mille postimaks oli tasutud. Hiljem saadeti sama valimi 1600 naisele, kes ei olnud veel sõeluuringus osalenud, ka kordusankeet ja kokkuvõttes oli vastamismäär oli 36%. Töös on analüüsitud, kuidas erinevad sotsiaaldemograafilised tegurid- vanus, rahvus, elukoht ja laste arv on seotud naiste teadlikkusega sõeluuringust ja emakakaelavähi riskiteguritest. Kirjeldatud on sõeluuringust loobumise põhjuseid ja naiste organisatoorseid eelistusi uuringu korralduses.

Tulemuste järgi oli ligi 75% naisi teadlikud sõeluuringust ja emakakaelavähi olulisemast riskitegurist- HPV viirusest. Maailmas on emakakaelavähk naiste pahaloomuliste kasvajate haigestumuses teisel kohal. 2008. aastal avastati maailmas ligi 529 000 uut emakakaelavähi juhtu, kuid 85% kõigist juhtudest pärinevad arenguriikidest.