DNA kirjeldab kurjategija välimust

Mitme riigi teadlased katsetavad uusi
tehnoloogiaid, mis võimaldavad DNA põhjal kurjategijast fantoompildi teha.
Muuhulgas on Hollandis Rotterdamis asuva Erasmuse Ülikooli Meditsiinikeskuse
teadlased leidnud hiljuti meetodi, millega määrata DNA jääkide põhjal inimese
juuksevärv. Samal ajal suutsid Taani Kopenhaageni Ülikooli kohtumeditsiini
instituudi teadlased DNA põhjal tuvastada inimese silmade värvi.

DNA põhjal juuksevärvi määramise meetod põhineb äsjaavastatud DNA mutatsioonide analüüsil. Erinevad mutatsioonid meie pärilikkuse materjalis määravad muuhulgas ära meie juukse- ja silmade värvi. Teadlased on ühtekokku leidnud 13 mutatsiooni ja nende põhjal suudavad nad 80-protsendilise kindlusega määrata heleda juuksevärvi ja 90-protsendilise kindlusega tumeda ja punase juuksevärvi.

Lisaks eeltoodule huvitab uurijaid väga võimalus teha DNA põhjal kindlaks inimese nahavärv ja näokuju. See tehnika võib anda kriminalistidele võimaluse lahendada need juhtumid, kus näiteks puuduvad tunnistajad ja seetõttu ka kurjategija kirjeldused.

DNAd ennast hakati politseiuurimistes kasutama juba läinud sajandi kaheksakümnendatel aastatel. Siis sõltusid kriminalistid kuriteopaigalt leitud verest või juuksekarvadest, millest eraldati tõendusmaterjalina kasutatav DNA. Viimane kümnend on aga olukorda muutnud, sest uus tehnika lubab kasutada imepisikesi DNA koguseid.

Piisab, kui kurjategija kasvõi korraks mõrvarelva või ohvri riideid puudutab. Seda tänu tehnikale, mida kutsutakse polümeraasi ahelreaktsiooniks. See on protsess, kus DNA molekule paljundatakse. Kui DNA jäljest ei piisa profiili loomiseks kohe, võivad kohtuarstid polümeraasi ahelreaktsiooni abil luua suuremad – ja kasutuskõlblikumad – jäljed. Kui protsessi tulemusel paljundatakse valitud DNA piirkondi astmeliselt, siis selle protsessi kordamine suurendab oluliselt paljundatud DNA hulka.

Kirjeldatud tehnikat juba kasutatakse, kuid teadlased ja õigussüsteem veel vaidlevad selle täpsuse üle. Seetõttu uuritakse, kuidas polümeraasi ahelreaktsiooni vigade riski uute kogumismeetoditega minimiseerida. Tulevik näitab, kui väikseid DNA koguseid on võimalik kasutada.

Tehnoloogia poolt kriminalistide kätesse antud uutest kuritegude avastamise võimalustest saad lähemalt lugeda Imelise Teaduse 2011. aasta septembri numbrist.


DNA kirjeldab kurjategija välimust DNA kirjeldab kurjategija välimust

Peagi võivad uurijad DNAd analüüsides luua selle omaniku portree.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.