Eestist ei tule ja Venemaalt ei saa

“Mina ei lähe pensionile ja minuealisi on
veel,” kummutab Narva Haigla ülemarst Pille Letjuka eksiarvamuse, et kolme aasta
pärast on Eesti suurimas üldhaiglas kogu personal pensioniealine ja lahkub
töölt. Samas on haigla valmis kohe tööle võtma kõigi erialade arste, tulgu nad
siis Eestist või mujalt.

Viimati tuli noor arst – Kohtla-Järvelt pärit noormees – Tartu Ülikoolist Narva Haiglasse kolm aastat tagasi. Letjuka oletab, et tegemist on lausa kümne aasta ainsa Tartust tulijaga.
“Võib-olla paar aastat pärast mind tulid siia viimased arstid Tartu Ülikoolist,” hindab Letjuka, kellel täitub Narva Haiglas 21 aastat. “Selle ajaga peaks olema tekkinud juba terve rodu noori kolleege, kes sinu kui kogenud autoriteedi poole vaatavad. Minul neid ei ole. Sellepärast teen ma veel ise näo, et olen kogenematu ja noor, ning vaatan üles teiste poole,” muigab ta.

Noorte töökohavalikut mõjutab keelebarjäär
Viimasel ajal palju kõneainet pakkunud arstide puudus annab Narva Haiglas valusalt tunda. Kohest rakendust leiaksid kõigi erialade spetsialistid. Üks takistavaid tegureid on aga keelebarjäär.
Praegu ülikooli lõpetavad noored ei räägi sageli vene keelt, aga Narvas ei ole eesti keelega suurt midagi teha. Selle peale pole mõtet isegi erutuda – see lihtsalt on nii. Narva Haiglas töötab vaid viis-kuus arsti, kelle kodune keel on eesti keel.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residentuuri prodekaani Margus Lemberi sõnul pole küsimus siiski vaid keeleoskuses, sest neil õpib palju vene keelt valdavaid tudengeid ja Narva jaoks oleks neid piisavalt.
“Tudengite pilt vastab Eesti rahvastiku koosseisule, kuid isegi neile venekeelsetele tudengitele, kes on pärit Narvast, ei tule tagasiminek mõttesse,” kommenteerib Lember.
“Tegemist ei ole mitte arstispetsiifilise, vaid üldise regionaalpoliitilise probleemiga,” lisab ta.
Letjuka räägib, et nad on noortele ka stipendiumit maksnud, kuid lõpetajad on ikka kusagile ära kadunud.
“Meil oli üle kümne aasta tagasi kolm Jelena Kuznetsova nimelist arsti, kellest saime tagasi vaid ühe. Üks neist teeb meil küll väga harva valveid anestesioloogina, kuid ühe Jelena kaotasime täielikult,” meenutab ta tragikoomilist olukorda.
Letjuka sõnul peab haigla hakkama ilmselt rohkem lobitööd tegema. Samuti peaks tulevasi arste praktikale meelitama, et neil tekiks haiglast pilt. “Paljudele on üllatusena tulnud, et oleme nii suur haigla ja täiesti korraliku varustusega,” nendib ta.

Ajaloolise taustaga meditsiinilinnak
Narva on pärast sõda uuesti üles ehitatud linn, mis meenutab natuke Sõle tänavat Tallinnas – samasugune avarus ja lihtne pretensioonitus. Nii kummaline kui see ka pole, on tsaariajal spetsiaalselt haiglaks ehitatud ja Romanovitele pühendatud hooned erinevalt ülejäänud linnast tervena säilinud.
Narvas elava ajalooõpetaja Tanel Mazuri sõnul on haigla hooned osa Kreenholmi kompleksist, mida Punaarmee sihilikult proovis võimalikult vähe kahjustada. “Tegelikkuses said Kreenholmi hooned siiski pihta, aga mitte nii tugevalt kui kesklinn, mis hävis 98% ulatuses,” räägib Mazur.
Ta lisab, et Kreenholmi säilitamisel oli konkreetne sõjalis-majanduslik põhjus: taastada pärast linna vallutamist võimalikult kiiresti tekstiilitootmine, mis oli vajalik nii armee riietamiseks kui ka laskemoona valmistamiseks (tsellulooskangad ja muu selline).
“Kuna Kreenholmi haigla vana hoone on kahekorruseline, siis jäi ta valdavas osas suurtükitule eest varju eespool asuvate neljakorruseliste kivist tööliskasarmute taha. Viimased said hoopis rohkem kannatada kui haigla,” ütleb Mazur.
Remonti tehakse nii vanades kui ka uutes hoonetes tasapisi. Põhja-Eesti Regionaalhaigla X-korpuse harjatud teraseni on veel pikk tee, kuid tehnilised seadmed on korralikud ja ruumid viisakad.
Samas annavad vanad hooned perspektiivi, mida ükski moodne ehitis ei paku. On, millest vaimusilmas unistada.

Narvast välismaale tööle siirdunud vaid kolm arsti
Inimesed, kes siin töötavad, on sõbralikud ja räägivad heameelega oma tööst. Kes siia juba kord tulnud, on üldiselt rahul. Personali voolavus on väike ja palju on neid, kellele Narva Haigla on esimene ja ainus töökoht. Viimaste aastate välismaale mineku laine on võtnud õnneks vaid kolm arsti.
Kust siis uued tohtrid ikkagi tulevad? Letjuka naeratab ja ütleb, et eks ikka teiselt poolt silda Vene föderatsioonist, kuid ka Valgevenest ja Ukrainast. See tähendab suurt bürokraatiat, kuna Eestis töötamiseks peab arst olema siin registrisse kantud.
Kui mõni aasta tagasi sai kasutada nn kohanemisaega, siis nüüd pole enam sedagi varianti.
“Saime piiritaguseid arste sellel ajal, kui seaduses kehtis kohanemisaeg. Kui haigla võttis inimese endale pooleks aastaks staþöörina tööle ja andis seejärel talle positiivse hinnangu, kanti arst registrisse,” selgitab Letjuka ja lisab, et nad said sel moel tööle kolm väga head arsti.
Terviseameti registrite ja tegevuslubade büroo juhataja Evi Lindmäe sõnul kaotati kohanemisaeg 2008. aasta lõpus sotsiaalministri määrusega.
“Põhjusteks olid reguleerimise ja kontrollimise raskused. Selgem on tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni kontrollida eksamiga,” selgitab Lindmäe.
Peale kadunud kohanemisaja on registrisse pääsemiseks veel kaks varianti – otse registrisse kandmine, kui kõik õppeprogrammid on peensusteni kattuvad, või eestikeelse residentuurieksami läbimine.

Eestikeelne eksam on ebareaalne variant
Evi Lindmäe sõnul saadetakse kõikide kolmandatest riikidest tulnute dokumendid nende õigsuse kontrollimiseks akadeemilise tunnustamise infokeskusesse ehk Eesti ENIC/NARIC-keskusesse.
Eestikeelse residentuurieksami tegemine on Pille Letjuka sõnul nende puhul siiski nullvariant.
Kehtiv kord ongi toonud reaalsuse, kus alates 2009. aastast ei ole Narva Haigla saanud oma ridadesse enam ühtegi uut arsti ka ida poolt.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.